Mihkel Nestor: osturalli pidurdub, pessimism süveneb

Pärast kevadist osturallit on tarbimise kasv viimaks ometi hoogu maha võtmas. See peegeldab inimeste aina pessimistlikumat vaadet majanduse tulevikule.

Eesti jaekaubandust on viimastel kuudel iseloomustanud suur vastuolu: kuigi elukalliduse tõus püstitab rekordeid, suureneb müük mühinal. Kui inflatsioon on viimastel kuudel küündinud 20 protsendi lähedale, siis jaemüügi käibed on kasvanud kohati enam kui 30 protsenti. Lahutades maha kaupade hinnatõusu mõju, siis on kasv ka püsihindades olnud pööraselt kiire: märtsis 18 ja aprillis 12 protsenti. Taolist ostupidu on olnud raske selgitada, ent õnneks ehk enam ei peagi – nimelt näitavad värsked andmed maikuu kohta, et suurem buum on vaibumas. Tõsi, vaadates jaekaubanduse käivet, on see endiselt tõusnud kiires tempos. Aastases võrdluses suurenes jaekaubandusettevõtete müügikäive mais 18 protsenti, ent püsihindades piirdus kasv vaid 2 protsendiga.

Vähemalt statistikaameti numbrite põhjal õitseb endiselt tanklate äri. Eurodes mõõdetuna suurenes nende käive mullusega võrreldes mais 60 mln euro võrra ehk rohkem kui 50 protsenti. Suuremalt jaolt on selle taga väga kõrged kütusehinnad, ent statistikaameti arvutuste kohaselt suurenes müük ka koguseliselt ehk püsihindades ja seda lausa 8 protsendi võrra. Seetõttu olid just tanklate müügitulemused peamine jaekaubanduse kasvu vedaja. Endiselt väga kiiret kasvu näitas müük ka muudes spetsialiseeritud kauplustes, mille alla kuuluvad näiteks arvuti- ja elektroonikapoed, raamatukauplused jne. Seal suurenes käive 25 miljoni euro ehk neljandiku võrra, mis püsihindades andis arvestatava 17 protsenti kasvu. Kui eurodes mõõdetult oli käibekasv kiire ka supermarketites, siis püsihindades müük vähenes seal mais protsendi võrra. Nii käibes kui ka koguseliselt kahanes riiete ja jalatsite müük, mis eelnevatel kuudel oli näidanud väga kiiret kasvu.

Kuigi jaekaubanduse kasv on aeglustunud, on sellegipoolest märkimisväärne, et inimesed on suutnud ülisuurest inflatsioonist hoolimata tarbimist endiselt suurendada. Osaliselt võib seda kannustada hirm, et edaspidi läheb elu veel kallimaks, kuid ennekõike räägib see majapidamiste endiselt heast finantsseisust. Sellesse konteksti on mõneti raske asetada viimastel kuudel pidevalt kahanenud tarbijate kindlustunnet, mis juunis saavutas ajaloo kõige madalama taseme. Miks peaksid tarbijad olema täna murelikumad kui aastal 2008 või 2009?

Vaadates detailsemaid andmeid, siis on kindlustunnet kahandanud ennekõike negatiivne tulevikuootus majanduse kui terviku käekäigu suhtes. Teisalt näitavad viimased numbrid, et halvenenud on majapidamiste hinnang ka oma pere praegusele finantsseisule ja säästude hulgale. Eesti panga andmed tegelikku säästude kahanemist küll veel ei kinnita ja eraisikute hoiused on jätkanud kasvamist – tõsi, varasemast oluliselt aeglasemas tempos. Samas võib positiivse koondnumbri varjus juba nii mõnigi pere olla sunnitud hoiupõrsa kallale minema.

Kuid ei maksa olukorda ka üle dramatiseerida. Enamasti ei käi kokkuhoid majandusliku inimloomusega kokku ja pigem soovivad inimesed pidevalt oma elujärge parandada. Tõsisemad tagasilöögid tarbimises käivad käsikäes suuremate löökidega majandusele, mida on veel vara ennustada. Olukord tööturul näib endiselt püsivat väga hea, sest suureneb nii tööhõive kui ka palgakasv. Maksuameti andmetel on palgakasv viimastel kuudel hoogustunud ja küündis mais aastases võrdluses juba 12 protsendi lähedale. Et samal ajal on tublisti suurenenud ka tööhõive, siis on kogu palgafond kasvanud rohkem kui 17 protsenti. Tundub tõenäoline, et vähemalt mõnda aega sama trend ka jätkub. Kui tarbijakindlus on langenud madalpunkti, siis ettevõtete kindlustunne püsib endiselt pigem tugevana. Konjunktuuriuuringute põhjal on ettevõtete värbamisplaanid muutunud varasemaga võrreldes mõneti ettevaatlikumaks, kuid endiselt soovivad kõik suuremad majandussektorid töötajaid juurde värvata, mitte nende arvu vähendada.

Ent kuidas edasi? Tore on tõdeda, et Eesti majandusel on siiani läinud hästi, kuid niivõrd pessimistlike tulevikuootuste valguses ei saa ju olla kindel, et ka edaspidi. Ennekõike sõltub Eesti käekäik mõistagi maailmamajanduse ja meie peamiste kaubanduspartnerite tulevikust. Kiire inflatsioon ja intressimäärade tõus on tõstatanud küsimärke nii mõnegi suure majanduse väljavaate kohta. USAs on see tekitanud lausa olukorra, kus kohati tundub raskem olevat leida analüütikut, kes sealsele majandusele langust ei prognoosiks. Taoline ootus võib vabalt muutuda isetäituvaks, sest kui analüütikud kuulutavad kriisi, siis hakkavad majandusosalised ka vastavalt käituma. Teisalt on tõsisemate majanduskriiside tunnus ka see, et need on ootamatud ja tekitavad seetõttu paanikat ning ebaratsionaalselt käitumist. Kui majanduslangus tundub justkui ette teada faktina, siis on raske ette kujutada, et see osutuks väga järsuks, sügavaks ja pikaks.

Eesti majanduse jaoks on aasta seni kulgenud hästi, kuid eks näis, mida toovad sügis ja talvekuud. Kõrgete energiahindade negatiivne mõju tundub vältimatu, kuid õnneks on ühiskond aina jõukam ja paremini valmis sellega rinda pistma. Samuti püsib majandus endiselt heas tasakaalus, mis lubab üle elada ka keerulisemad ajad.