Juhtkiri: vastavalt võimalustele

Lääne Elu

info@le.ee

Joonistanud Ott Vallik.
Joonistanud Ott Vallik.

Nii Põhja- kui ka Lõuna-Läänemaal kavatsetakse raha jagada kaasava eelarve sildi all. Elanikel on võimalus kaasa rääkida, kuidas kasutada osa valla aastaeelarvest nii, et see teeks heameelt ja oleks kasulik võimalikult paljudele elanikele.

Iga omavalitsus jagab kaasava eelarvega raha vastavalt oma võimalustele. Hiiumaal jagatakse igale osavallale 10 000 eurot, kokku seega 50 000. Samapalju raha jaguneb ka saarlaste vahel. Aga Rapla vald paneb oma viie piirkonna vahel mängu 85 000 eurot.

Põhjaläänlased Lääne-Nigulast jagavad kaheksa osavalla vahel 80 000 eurot, Haapsalus jagatakse 30 000 eurot, sellest 20 000 linna ja 10 000 maale. Lõunaläänlased praegu Pärnumaale kuuluvas Lääneranna vallas konkureerivad 5000 eurole. „Seda ei ole vähe. Lähtume oma võimalustest,” ütles Lääneranna vallavanem Ene Täht.

Läänemaal on kombeks olnud rakendada sellist hääletussüsteemi, kus on pidevalt näha, kui palju ühe või teise ettepaneku poolt on hääli antud. Nii nagu 10 000 meetri jooksus on pealtvaatajail pidevalt selgus selles, kes parasjagu juhib. Ettepanekute eestvedajad peavad hääletusperioodi jooksul seega tõhusat müügitööd tegema, veenma oma ettepaneku poolt hääletama. „Kogu see kaasava eelarve periood on ikkagi rohkem kui täistööpäevad. Inimestega tuleb suhelda, ärgitada neid kiigeplatsi poolt hääletama,” kirjeldas ka Liivi külaseltsi eestvedaja Liina Meta Kuuskmann.

Rahandusministeeriumi kaasava eelarve juhendis öeldakse, et kaasav eelarve on tõhus demokraatia tööriist, mille abil saavad inimesed omavalitsuse tegevust mõjutada igal aastal, ootamata järgmisi valimisi. Esimesena rakendas kaasavat eelarvet 2013. aastal Tartu linn. Praeguseks on kaasav eelarve kasutusel viiendikus omavalitsustest. Läänemaa omavalitsustest pole kaasavat eelarvet ainult Vormsi vallas.

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments