Mihkel Nestor: kõrge inflatsioon sunnib kokku hoidma

Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik
Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik

Eesti inflatsioon on muutunud ülikõrgeks ja ohustab tõsiselt majapidamiste toimetulekut. Riigi sekkumine näib vajalik, ent energiahindade alandamine pole lihtne.

Mida kuu edasi, seda uskumatumaid numbreid näitab Eesti inflatsioon. Oodatud aeglustumise asemel on see veelgi kiirenenud: jaanuaris 11, veebruaris 12, märtsis 15 ja nüüd aprillis 19 protsenti! Sisuliselt on hinnad ühe aastaga kasvanud sama palju kui eelneva kümne aasta vältel kokku.

Äsja statistikaameti avaldatud detailsemad andmed näitavad, et aina suuremat rolli elukalliduse tõusus omavad toiduained, mille hind kasvas aastaga 15 protsenti. Ent kõige jõulisema panuse hinnatõusu andis taas energia, mistõttu tõusid eluasemekulud 60 protsenti. Energia on kallis, ent esmapilgul oli selline tulemus siiski üllatav – eelmisel kuul olid hinnad vähemalt maailmaturul veelgi hullemad. Selle aasta märtsiga võrreldes on näiteks Brenti naftabarrel kuuga odavnenud 9 eurot, TTF maagaas 8 eurot ja kodumaine elektrihind oli Nord Pool börsil suisa 26 eurot soodsam. Kurja juur peitub aga aprilliga kehtivuse kaotanud energiahindade kompensatsioonimeetmetes, mis lubasid inimestel varem maksta vähem, kui oli elektri ja gaasi tegelik turuhind.

Energiahindade peatset leevenemist ei tasu loota – selle peamine põhjus on mõistagi praegune geopoliitiline olukord. Eelmisel nädalal jõudis Euroopa Liit mõneti ehk üllatuslikult otsuseni, et Vene naftast loobumine on võimalik ja vajalik ning seda juba 2022. aasta lõpuks. Erandid tehti küll Slovakkiale ja Ungarile, kuid nende napp tarbimine Venemaad ei päästa. Võttes arvesse, et varem on Euroopa ostnud umbes poole kogu Venemaa naftatoodangust, siis on tegemist märkimisväärse löögiga Vene sõjamasinale. Naftaäri paremini tundvate asjatundjate hinnangul ei ole realistlik, et Vene nafta nüüd lihtsalt teistesse riikidesse hakkab suunduma. Lisaks reale tehnilistele takistusele ka seetõttu, et Vene firmadega ei soovi või ei julge nüüd äri teha ka nende riikide ettevõtjad, kus Vene nafta otsese embargo all pole.

Halvem on, et samal ajal on teiste naftat tootvate riikide võimekus tootmismahte tõsta piiratud. Praegu on turg selle teadmise veel küllalt rahulikult vastu võtnud, sest suurtarbija Hiina on kimpus koroonapiirangutega, mis nõudlust madalana hoiavad. Hindade asjus pole paremat loota ka gaasiturul. Kuigi Vene gaasist täielik loobumine tundub sel aastal veel olevat välistatud, soovitakse Euroopas selle tarbimist aasta lõpuks 2/3 võrra koomale tõmmata. Selle mahu kompenseerimine LNG abil ei ole odav.

Küsimus, mida peaks kõrge inflatsiooni ja kõrgete energiahindadega ette võtma, on keeruline. Pikaajalises vaates pole suurt vahet, kas kalli energia maksab kinni riik või inimene. Riiklik sekkumine tähendab eelkõige, et ootamatult kordades kallimaks muutunud energia ei niidaks majapidamisi päris jalust maha. Eelhoiatus on aga kõlanud ja võib arvata, et sel suvel tegelevad nii mõnedki usinalt oma kodu energiatõhususe parandamisega.

Samas on selge, et ka järgmisel sügistalvel peavad mitmed leibkonnad üle jõu käivate kuludega rinda pistma. Arvestades 2023. aasta valimisi, võiks ennustada, et mingil kujul energiahüvitised naasevad. Pikas plaanis tuleks investeeringuid energiatõhususse suurendada. Kuigi ehitusturg pole veel seisus, kus hinnatase uusi projekte soosiks, võiks uskuda, et need ajad ei ole mägede taga. Seega võiks ehitussektori jaoks järgmist madaltsüklit siluda just hoonete energiatõhususe parandamine.

Eraldi aruteluteema on mootorikütus. Kas ja kuidas peaks riik sekkuma? Kõige lihtsam viis on kütuseaktsiiside vähendamine. Samas oleks praeguse hinnataseme juures selle mõju küllalt väike. Kui bensiini hinda saaks 20sendise aktsiisilangetusega vähendada umbes 10 protsenti, siis diisli puhul jääks hinnalangus napiks, sest praegune aktsiisitase on juba Euroopas lubatud miinimumi lähedal.

Kas soodne kütus on kasulik või mitte? Üldiselt on esmaste kulude nagu toiduained ja toasoe osakaal aasta-aastalt vähenenud. Mootorikütuse puhul kipub see trend olema aga vastupidine, sest autode arv kasvab. Ehk ongi praegu hetk astuda natuke rohelisemale rajale?

14 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Hoidke kokku, loll rahvas!
1 päev tagasi

Jutt tuleks nagu Kaja või Ligi või Rosimannuse suust.

kaks varianti
1 päev tagasi

Kel raha pole, hoiab kokku kogu aeg. Kes on rikkurid, need hakkavad halbadel aegadel rääkima kokkuhoiust, ainult rääkima. Moe värk.

Uskmatu-Toomas
1 päev tagasi


Mati kirjutab.”Eestis pole mitte kunagi nii hästi elatud, kui praegu.”Sellega saab mingis mõttes ka nõustuda sest statistika väljendab näilist heaolu.Kui aga jälgida inimesi siis tuleb välja vastupidine olukord-ennem pensionipäeva pole poodides peaaegu üldse pensionäre aga pärast
5 ndat kuupäeva lausa hordide kaupa.Kas need ajakijanikud valetavad väites,et ligi 20 tuhandel lapsel on koolitoit ainus soe toit päevas ?
Kurb on mõelda millisesse ebavõrdsusse me kolmekümne aastaga oleme jõudnud!
Kulla Nestor ajaloost on selge,et halba tantsijat segavad munad ja see onngi meie valitsuse põhiline viga !

.

jah
1 päev tagasi
Reply to  Uskmatu-Toomas

kahjuks on eestis tekkinud suur lõhe rikkuse ja vaesuse vahel. Üks suurimad euroopa liidus. 30 aastat valitsemist,neist enamik ajast reformi juhtimisel ei ole eestile hästi mõjunud

Nimi (kohustuslik)
22 tundi tagasi
Reply to  Uskmatu-Toomas

Kui te oleks korralikult koolis õppinud, ei ajaks te sellist imelikku juttu!

krõmpsluu
21 tundi tagasi

Koolis luba alati puupeadel maha kirjutada ja võimalusel ütle neile ette siis hiljem nad võtavad sind oma firmasse tööle.

Aleks
2 päeva tagasi

Teeks ettepaneku, et kütuse ostmisel sõltub hind ostja palgast, näiteks. Vaesem maksaks vähem, rikas rohkem. ID kaardirakendus näitaks palka ja arvutab automaatselt hinna. EU ju lähitulevikus teeb seaduse, et palgad muutuvad avalikuks. Nii et siin probleeme ei tule.
Kes töötab mustalt, kütust ei saa.
Kõik rahul.

Külamees
2 päeva tagasi
Reply to  Aleks

Kütuse aktsiisimaks on bensiini ostes 56,3 senti liitrilt, käibemaks 20% kogu hinnast. Ka mustalt töötav inimene maksab maksuks pea poole tanklasse makstavast rahast. Kas sellest veel rohkem maksu küsimine pole mitte…?
Mis mõte oleks üldse erinevaid palku maksta kui hinnad sellega korreleeruksid? Kas proovime jälle – igaühelt tema võimete kohaselt ja igaühele tema vajaduste järgi?

Aleksile
1 päev tagasi
Reply to  Aleks

ja selle peale ütlevad reffid, et miks karistada rikkamaid,kes on niiii palju pingutanud.

Mati
2 päeva tagasi

Eestis pole mitte kunagi nii hästi elatud, kui praegu. Aga see on saavutatud Euroopas aastaid viljeletud tasuta raha abil. Hea seegi. Lõpuks on on hakatud ka meil aru saama, et tasuta asju pole olemas. Erandiks on poliitikud, mille parimaks näiteks on Keskerakonna ja tema lähedaste viimased populistlikud sammud. Seega kõik ei ole võrdse õppimisvõimega.

aare
2 päeva tagasi

pange tähele kuidas konservatiivid ei ole ühtegi lolli otsust vastu võtnud. need mille oravad ja punased võtsid, võideldi viimseni vastu. uus valitsus saab ikka hoopis teistsugune olema, eesti rahvast hooliv riigikogu tuleb kokku, ning varganäod ja ihnuskoid saavad karistada ka tagatipuks

Marko
2 päeva tagasi

See vend on ennegi nalja visanud.

Halloo, halloo!
2 päeva tagasi

Mis Eestis teie elate, minu Eestis on kõik hästi ja inimesed rahul oma eluga! Mis Eestis teie elate, et kogu aeg on paha? – K.Kallas

Nimi (kohustuslik)
22 tundi tagasi

Sama küsimus tekkis ka minul, kuigi olen pensionär!