ESS Kalev jahtklubi kommodoori Kalev Vapperi ütlemine, et Haapsalu on Eesti purjetamise häll, peab igati paika. Eesti esimene merejahtklubi loodi aastal 1888 just nimelt Haapsalus ja aasta hiljem peeti siin ka esimesed purjetamisvõistlused. Eesti vanima purjeregati, Muhu väina regati, algus on samuti Haapsaluga seotud – regatt sai 1958. aastal alguse just sellest, kui Riias lõppenud üleliidulistest purjetamisvõistlusest osavõtjad otsustasid kojusõidu põnevamaks muuta ja purjetasid võidu Riiast Haapsallu. Nimesid, kes Haapsalu purjetamisele ja jääpurjetamisele aastakümnete jooksul au ja kuulsust on toonud, ei jõuaks siin üles lugedagi.
Nüüd aga tundub, et merelinna Haapsalu purjetamistraditsioon on unne suikunud nagu Okasroosike. Ei saa öelda, et meil siin midagi ei toimu. Muhu väina regatil on haapsallased ikka head sõitu teinud, paraku kohtab läänlasi üsna tihti võistlemas teiste jahtklubide värvides või võõrastel alustel.
Tänu sellele, et purjetamine on spordiala, mida saab harrastada kõrge vanuseni, on paljud neist, kes purjetamisega praegu tõsisemalt tegelevad, saanud algõppe aastaid tagasi või pärit perekondadest, kus põlvest põlve purjetatud. Järelkasvu on siiski vähe – noorte paadiklassides peetavatel võistlustel nopivad häid kohti tallinlased, saarlased ja pärnakad, haapsallasi aga napib.
Kui Haapsalu purjespordikool 14 aastat tagasi tegevust alustas, oli suur lootus, et juhendajate puudumise tõttu vahepeal tekkinud tühimik saab täidetud. Kool alustaski hoogsalt tegevust, kuid on aastatega maha käinud. Purjetamise algtõed võib küll paari suvekuuga selgeks saada, kuid alaga tõsisemalt tegelemiseks tuleb treenida aasta läbi – suvel veel ja talvel jääl. Kas nüüd Haapsalus tööd alustav Kalevi jahtklubi purjetamiskool on see prints valgel hobusel, kes Okasroosikese suudlusega unest äratab, seda näitab aeg.
