Tagantjärele tarkusega olid need ühed kõige ilusamad aastad eestlaste elus, kui tõsimeeli kurdeti, et pärast liitumist NATO ja Euroopa Liiduga 2004. aastal pole Eestil enam ühtegi suurt eesmärki.
Eesmärki tõesti polnud, aga need igavad aastad olid turvalised. Seevastu viimased kaks aastat oleme elanud tervisekriisis ning lühemaid perioode veel mitmes muus kriisis, olgu selleks verine võitlus „abielureferendumiks” valmistumisel veel eelmise aasta alguses või kaasa elamine hübriidsõjale Valgevene piiril.
Halb uudis on, et tõenäoliselt ei muutu meie elu stabiilsemaks ka alanud aastal. Maailma üks mõjukamaid ajakirju Economist prognoosis just enne jõule, et maailma ootab ees uus ajastu: ennustatava ennustamatuse ajastu.
See kummaline mõiste tähendab, et kindel on see, et midagi juhtub, aga mis täpselt juhtub, seda pole võimalik ebatavaliselt keerulistes oludes ka kõige helgematel peadel ette näha.
