Käes on jõulukuu ja aastaring hakkab täis saama ka Hiiumaa kaitseliitlastel. Töid ja tegemisi on olnud üksjagu.
Julgeoleku olukord meie piirkonnas ei ole aastaga paranenud vaid hoopis pingelisemaks muutunud. Toimuvad hübriidrünnakud Läti, Leedu ja Poola piiridel, idanaaber koondab vägesid Ukraina suunal ning Valgevene diktaator ähvardab sõjaga ja on juba poole valinud. Seetõttu peame olema eriti tähelepanelikud ja valvel ning lootma liitlaste ühtsusele ja meelekindlusele. Seda rõhutas alles äsja Riias ka NATO peasekretär Jens Stoltenberg.
Nagu eelmiselgi aastal, on ka tänavu jätnud meie tegemistele pitseri ülemaailmne pandeemia. Seetõttu tegutsesime küll vastavalt plaanile, kuid eelmiste aastatega võrreldes siiski väiksemas mahus. Välismaal ja mandril olevad kaitseliitlased ei saanud-tahtnud enam igal ajal saarele sõitu ette võtta ja ka kohapeased mehed ei kippunud alati suurtes gruppides tegutsema.
Muidu kulges aga aasta tavarütmis. Aasta algul pidasime oma tavalise üldkoosoleku, kus panime paika rajajooned järgnevaks. 3. jaanuaril tähistasime pärgade asetamise ja kirikukellade helinaga Vabadussõja relvarahu aastapäeva. Pidulikkust jätkus Tartu rahu ja vabariigi aastapäeval. Vabariigi sünnipäev on ju meie riigi tähtsaim püha, sellel päeval peavad kaitseliitlased erilist isamaalisust näitama. Juunis tähistasime Eesti lipu päeva ja loomulikult tähistasime ka võidupüha maakaitsepäeva ürituse ja presidendilt saadetud võidutule vastuvõtmisega Kärdla sadamas. Üritus läks igati korda ning seda soosis ka lõunaks välja tulnud päike. Pidulik rivistus oli ka vabariigi taastamise 30. aastapäeva puhul, kus peeti meeles malevkonna taastamisel osalenuid.
Kõik päevad pole aga pidupäevad ning nii võtsime osa ka märtsiküüditamise ja musta lindi päeva mälestusüritustest, kus asetati pärgi ja süüdati küünlaid represseeritute mälestuseks, lootuses, et sellised ajad enam kunagi ei kordu.
Kaitseliitlaste peamine ülesanne on aga vajadusel kaitsta isamaad ka relvaga käes. Selle edukuse tagab pidev väljaõpe, mistõttu on meil neli-viis korda aastas plaanis ka laskeväljaõpe ja taktikalised harjutused nii õppeklassis kui ka maastikul. Need on läbi viidud vastavalt plaanile, kuid nagu mainitud, on osavõtule oma jälje jätnud ohuolukord haigusrindel. Nii on võitlejate read varasemast hõredamaks jäänud. Meestega vesteldes selgub aga, et nad on väge täis ja olukorra tõsinedes soovivad igati kaasa aidata. Loodame, et kõik laabub nii pandeemiarindel kui ka poliitilisel tasandil.
Seetõttu oli piiratud ka meie koostöö soomlastega. Paar korda on seegi mõlemal pool Soome lahte teoks saanud. Suvel toimus esimest korda suurem koostöö poolakatega, kes käisid meie saarel rannikukaitset harjutamas-õpetamas. Põhiliselt toimus see koos meie mereväega, kuid saare kaitseliitlased said osa võtta vaatlejate ja üksuste liikumise turvajatena. Õppuse käigus viibisid saarel nii kaitseväe juhataja kui ka mereväe ülem. Kohal on käinud ka teiste liitlaste esindajaid ja lõpuks saadakse igati aru rannikukaitse vajadusest. Plaanis on osta rannikukaitseks vajalikud seadmed ja raketid. Me ise oleme juba aastaid merevaatlust teinud ja teame, et vaenlane ei pruugi Eestisse saabuda ainult üle idapiiri.
Novembri keskel külastasid Hiiumaad Lääne maakaitseringkonna tegevohvitserid eesotsas ringkonnaülemaga, et arutada saarte kaitsega seotud küsimusi, läbi viidi mõttetalgud. Palju tööd ja plaanide koostamist seisab aga veel ees.
Kaitseliidu tutvustamiseks ja meie tegevuse näitlikustamiseks oleme korraldanud üritusi ka laiemale üldsusele. Nii toimus ka tänavu mais traditsiooniline jalgrattaretk ja päris osavõtjaterohke oli iga-aastane võistlusmäng Tihu Kevad Tahkuna poolsaarel. Oktoobris toimus rahvale meie saare tohutut militaarpärandit tutvustav retk Tahkuna I ja II maailmasõja kaitserajatiste juurde.
Oleme jõudnud niikaugele, et kogu riigi demograafilist olukorda arvestades pole meie liikmete hulga suurendamine eriti võimalik, kuid olemasolevad liikmed on vähemalt kriisiolukorras valmis reageerima. Meil on ka tublid naised, kes tegutsevad nii iseseisvalt kui ka koos meestega. Naised korraldasid suvel kohvikute päeva, mille sissetulek annetati Hiiumaa tulevase vabadussamba rajamiseks. Igal sügisel korraldavad nad ka traditsioonilise aasta isa valimise ja austamise. Teistega võrreldes on meil ka veel palju tublisid noori, kellest mõnedki soovivad tegelda mere- ja rannikukaitsega. Kahjuks valguvad noored pärast koolide lõpetamist pealinna ja välismaale ja jääb vaid loota ääremaastumise peatumisele. Malevkond püüab siiski anda oma parima meie saare ja kogu Eesti kaitsmisele.
11. novembril sai Kaitseliit 103-aastaseks. Kahjuks ei võimaldanud nakkusoht suurt pidu pidada, kuid ega tähtpäev sellepärast märkimata jäänud. Tähistasime aastapäeva piduliku rivistusega ning asetasime pärjad maailmasõja mälestusmärgile nii oma kaitseliitlaste kui ka Soome sõprade poolt. Pärgi jätkus ka naiste ja noorte, valla, politsei ja muinsuskaitse poolt. Lisaks asetas pärja meie toetajaliige, Poola kaitseatašee kolonel Andrzey Dylong. Peeti meeles ka aasta tublimaid.
Detsembri esimesel nädalavahetusel möllas Lääne ringkonna suurõppus Orkaan, mis ka Hiiumaale jõudis. Seekord saime harjutada nii merevaatlust kui ka hajutatud lahingutegevust. Kõik need oskused kuluvad meie kaitseliitlastele marjaks ära. Enne jõule peaks aga saama ka laskeoskusi lihvida saama. Selleks kõigile palju jõudu ja ennekõike tervist!
Leitnant Mart Reino
Hiiumaa malevkonna pealik
