Ühel heal hetkel pähe tulnud idee viis järgmiste ja järgmiste proovikivideni.
Esmapilgul hull idee käia ühe jutiga läbi Oandu–Ikla matkarada sai pisitasa organiseerides järjest rohkem plaani moodi.
Kõigepealt oli vaja leida inimesed, kes tahaksid ennast nii rängalt proovile panna, oleksid valmis läbima eelnevad harjutused, et üksteist paremini tundma õppida ja varustust katsetada, oleksid nõus võtma töölt puhkuse töökohast ja kulutama selle siis rängale kõndimisele. Õnneks on kaitseliidus inimesi, kes soovivad end proovile panna ega ütle raskustele ei. Vajalik on ka koduste toetus sellistele ettevõtmistele. Iga tubli kaitseliitlase taga peab olema perekonna toetus, sest ilma selleta kaua tubli ei olda. Siinkohal siiras tänu kõigile kodustele toetajatele, kes annavad oma salajase ja olulise panuse kaitseliidu tegevusse.
Järgmiseks oli vaja lahendada transpordiprobleemid starti ja finišist koju. (No keegi ei viitsi ilmselt lõpust jala uuesti auto järele minna.) Veel oli vaja kergelt kaasaskantavat ja lihtsalt manustatavat toidumoona, saateautot, mis saaks toetada ette tulevate probleemide puhul, aidata joogiveega. Appi tuli Lääne maleva staap, kes toetas vabatahtlikke initsiatiivi ja toetas ettevõtmist võimaluste piires.
Oli ka idee suhelda teiste malevate kaitseliitlastega, kelle alast matkarada läbi viib, aga õnneks tegi koroonaviirus ja suhteliselt lühike ettevalmistusaeg siin omad korrektiivid. Miks õnneks? Sest ettevõtmine osutus oodatust raskemaks ja pärast umbes 40 kilomeetri pikkust päevateekonda 25kilose seljakotiga jäi aega ainult enda eest hoolitsemiseks ja magamiseks, et järgmiseks päevaks jälle valmis olla. Lisakohustused oleks sel retkel liigselt kurnanud.
Läbi Eesti kulgeval 370mkm pikkusel rajal oli põnevamaid ja igavamaid lõike. Oli lõike, mida matkajad oleksid nõus uuest läbima, ja lõike, mida matkamist nautivatele inimestele iial ei soovitaks. Selle kümne päeva jooksul saime tunda ka mitmesuguseid ilmastikuolusid – mida edasi, seda olulisemaks muutus kaaslaste toetus ja kokku sobiv huumorimeel.
Otsast lõpuni läbis matkaraja viis kaitseliitlast ja naiskodukaitsjat. Lisaks oli mitmeid matkajaid, kes läbisid ühe või mitu etappi vastavalt oma ajalistele või füüsilistele võimetele. Tänu ka kaitseliidu meedikule, kes enamiku ajast sõitis saateautoga ja lappis teeliste puruks käidud jalgu.
Sellest retkest julgustust saanuna on nüüd käsil järgmine ettevõtmine – etappide kaupa rännak ümber Lääne maleva vastutusala. Käiakse üks-kaks umbes 30kilomeetrist etappi kuus, praeguseks on jõutud otsapidi Pärnumaale, sest osa Lääne maleva vastutusalast on Pärnumaal. Igal etapil on eraldi registreerimine, mis annab huvilistele võimaluse valida aega ja kohta, kus oma matkasoovi rahuldada. Ja kuigi selle eesmärgi täitumiseni on veel aega, veeretatakse juba mõtet laiendada ettevõtmist üle-eestiliseks ja kaasata ka teisi malevaid.
Madis Mintel
