LOETUIMAD LOOD 2021: lagunevast arvutusjaamast sai uhke hotell

Lääne Elu avaldab uuesti 2021. aastal enim loetud lood. Üheks nendest on 14. oktoobril ilmunud lugu „Lagunevast arvutusjaamast sai uhke hotell”.

Malle-Liisa Raigla fotod

Detsembris avab enam kui 20 aastat tühjana seisnud endises arvutusjaama hoones Haapsalus uksed hotell.

Uues hotellis on kümme tuba, mis mahutavad 24 inimest. Kolm hotellituba on kahe toa ja kööginurgaga. Maja ühes osas on omanike Daire ja Veiko Kaubi korter.

Õnnetus seisus

Veiko Kaubi ehitusfirma Dave Kapital OÜ ostis Lahe 11 asuva 630 m² üldpinnaga hoone 2017. aastal. Maja seisis tühjalt ajast, mil arvutusjaama järeltulija Haapsalu infokeskus 1997. aastal uksed sulges.

Veiko Kaup rääkis, et maja oli pikalt müügis olnud, eelmine omanik Nordserv Grupp oli küll katust lappinud, kuid hoone taastamise ideid eelmised omanikud ellu viima ei hakanud. „Majaga ei juhtu midagi, kui katus on peal,” ütles Veiko Kaup.

Kaup alustas ehitustöid 2019. aasta veebruaris. Selleks ajaks oli maja õnnetus seisus. „Nagu Stalkeri filmis,” ütles Veiko Kaup. Värv seintel kobrutas ja tellised olid pudid. Majast leidis Kaup nii statistikaameti kui ka Lääne-Eesti Panga kirjadega pabereid.

„Siia oleks võinud ükskõik mida teha,” ütles Veiko Kaup. Rangemate reeglitega muinsuskaitseala piir jookseb mööda Lahe tänavat, uus hotell asub miljööväärtuslikul alal, kus reeglid on leebemad. Kaubi sõnul oleks võinud teha piirkonda ka täiesti funkstiilis maja. „See võib olla ilus, aga kas see siia sobib,” ütles Veiko Kaup. Puitvoodriga hoone sobis omanike meelest ümbritsevatega hästi kokku.

Majale sobiva välimuse leidmine polnudki nii lihtne. Omanikud jäid rahule alles kolmanda, Allan Strusi arhitektibüroos loodud lahendusega. Eelmised arhitektid olid pakkunud kivimajalahendusi, põhjendades seda sellega, et inimesed on harjunud sel kohal kividest hoonet nägema. „Ütlesin, et küll harjuvad ümber. Kivimaja ei pea siia jääma. Ümberringi on kõik puumajad,” ütles Daire Kaup.

Küsimusele, kui suur töö oli hoone ümberehitamine, vastas Veiko Kaup pärast hetkelist mõtlemist: „Kaks aastat ikkagi.”

Endisest majast jäid alles välis- ja kandvad siseseinad. Vanad suured aknad on kinni müüritud ja praegused uuesti ehitatud.

„Müürid on 50 cm paksud. Oleme interneti tarvis majja palju ruutereid pannud, aga levi on ikka selline, nagu ta on,” ütles Daire Kaup.

Maja esimesel korrusel asuvas 40–50 inimest mahutavas saalis jääb mulje, nagu oleks vanad tellisseinad nähtavale jäetud, kuid nii see Veiko Kaubi sõnul pole. Seintes on hoopis dekoratiivkivi. „See tellis, mis siin oli, ei kannatanud kriitikat. Sellega ei olnud midagi teha,” ütles Veiko Kaup.

Maja on ehitatud vastavalt hotelli standarditele – on nii tuletõkkeuksed kui ka nõuetele vastav ventilatsioon. „Kui köögis praetakse, siis klient oma toas praehaisu tunda ei tohi,” ütles Daire Kaup. Hoonet kütab õhk-vesiküttesüsteem.

Inspiratsioon reisidelt

Maja teisel korrusel asuva kümne hotellitoa kujundamisel on omanikud inspiratsiooni ammutanud matkareisidelt eri riikidesse. Näiteks voodikatete ja dekoratiivpatjade kangad on nad ise seljakotis kaasa toonud. Valmis tegi need õmbleja Heli Niit. Ka on igas toas fotod riikidest, kust inspiratsiooni on ammutatud. Fotod on valdavalt teinud Daire Kaup ise, üksikud on mõnelt teiselt autorilt. Fotod on ka hotelli koridoris. Need tegi Daire Kaup oma viimasel koroonaviiruseelsel mägimatkal Myanmari.

Daire Kaup rääkis, et värvilahendused on nad majas ise loonud ja palju mööblit on taaskasutatud. „Sellepärast ongi mõned detailid puudu,” ütles ta. Ta lisas, et puuduvate detailide pärast nad ei muretse: „Kui ühel hetkel tulevad, siis tulevad.”

Esialgu plaanivad Kaubid teha hotellis kõike alates koristamisest kuni söögivalmistamiseni ise, et saada selgeks, kuidas asjad käivad ja kui kaua eri tegevused aega võtavad.

Lisaks hotellipidamisele plaanib Daire Kaup teha sealses köögis toidu- ja toidufotokoolitusi. Eelkõige tahaks perenaine õpetada India köögi toitude valmistamist – seda, mida seljakotimatkadel ja india peredes elades on sealsed pereemad talle edasi andnud.

 

Lahe 11

  • Valminud 1968.
  • Üldpind 630 m².
  • Ehitusalane pind 353 m².
  • Kandekonstruktsioon – tellis.
  • 1967–1988 oli majas Haapsalu arvutusjaam, 1988–1990 statistikaosakond ja 1990–1997 Haapsalu infokeskus.
NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz