Käes on moodsa kuritegevuse ajastu – soolapuhujate, küberpättide ja identiteedivaraste kuldaeg.
On juhtumeid, kus tavalised inimesed tõmmatakse heauskselt petuskeemidesse ning nende postkasti hakkavad laekuma rahanõuded. Kes vaidleb ja otsustab kohtusse minna, kes lööb käega…
Olen viimastel kuudel näinud mitmel korral lähedalt, kui keeruline on inimestel õigusabi saada ja oma õiguste eest seista. Ühelt mu sõbralt varastatud ID-kaardi toel võttis kurjategija mitmeid varalisi kohustusi, mis lõpuks jäid kaardi õige omaniku kanda, sest neid tehti tema nimel. Kokku esitati talle varalisi nõudeid enam kui 6000 euro eest. Mees on ilmsüütu ja seda teab ka politsei, aga oma süütust tuleb tal tõestada kohtus, et vabaneda kurjategija tekitatud võlast ja võlausaldajatest.
Kohtusse pöördumine nõuab nii raha kui ka juriidilisi teadmisi, inimestel napib mõlemat. Õigusabi ebapiisav kättesaadavus on Eestis tõsine probleem. Pole siis ime, et minus kihvatas, kui lugesin uudist, et justiitsministeerium tahab pool kuni kaks korda tõsta riigilõive, mida tuleb kohtusse pöördumise eest maksta. Juba praegu kehtivad lõivud käivad inimestele sageli üle jõu, eriti tsiviilasjades, kus vaieldakse vara üle. Sageli käib jutt kolmekohalistest summadest. Lisaks tabaks lõivude kergitamine valusalt väikeettevõtjaid.
Justiitsministeeriumi plaaniga ei saa kuidagi leppida. Ärme karista inimesi kõrgemate lõivudega. Pole ju eriti tõsiselt võetav põhjendus, et uus kohtulõivude hinnakiri aitab vähendada libapöördumisi. Tõsi, kohtute suur töökoormus on probleem, aga selle vähendamine ei tohi tulla inimeste ja nende õiguste kaitsmise arvel. Igaühe põhiõigus on õigus pöörduda kohtusse.
Mul on kuri kahtlus, et ministeeriumi plaani taga on ka soov suurendada riigi tulusid. Riigilõivude puhul hüljati kahjuks juba õige ammu põhimõte, et lõivud peavad olema kulupõhised. Nende tõstmise teed on mindud just siis, kui tekib terav vajadus lappida riigieelarve auke. Nii on mitmed sõidukite registreerimise lõivud põhjendamatult, et mitte öelda absurdselt kõrged.
Uued kuriteoliigid ja osavad sulid on kasvatanud õigusabi vajajate arvu. Minu siiras soov justiitsminister Maris Laurile on, et ta tegeleks õigusabi kättesaadavuse parandamisega ja pingutaks selle nimel, et keerulistesse olukordadesse sattunud inimesed saaksid riigilt rohkem tuge. 2022. aasta riigieelarves tuleb suunata enam raha tasuta õigusabi osutamiseks. Kindlasti oleks kasu ka politseinike ja sotsiaaltöötajate pädevuste parandamisest, et nad saaksid hätta sattunud inimesi paremini aidata ja juriidilist nõu anda. Üks märksõna siin on koostöö. Ja loodetavasti ei osutu tõeks kuuldused, et siin-seal koondatakse piirkonnapolitseinikke.
Eks see ongi ju oravate eesmärk, et pätid ei peaks kohtusse sattumist kartma 🙁
Kohtude töö kergendamiseks,vähendamiseks tulebki kohtulõivud kümnekordistada st.kohtus käimist saavad tulevikus lubada ainult hästi jõukad.
Teiseks kuna vähem jõukatel raha pole siis minnakse prokuratuuriga kokkuleppe menetluseni oled süüdi või ei ole.
Selle tulemusena võib osa kohtunikke vallandada ja kohtumajasid ka sulgeda – kokkuhoid missugune !
Kõik inimese õnne nimel !