Remondi käigus on võimalik parandada oma kodu energiatõhusust, luua ruumi juurde ja ka kinnisvara väärtust tõsta, samas peab arvestama ka erinevate kulutustega. Luminori jaepanganduse juht Tanel Rebane selgitas, millele remonti alustades tähelepanu pöörata.
Enne töödega alustamist oleks vaja selgeks teha, mis on remondi eesmärk – kas kodu välimust parandada, energiatõhusust parandada või midagi muud. Olenemata eesmärgist tuleb arvestada, et remondi käigus võib ette tulla ootamatuid olukordi ja lisakulutusi ning selleks peab valmis olema.
„Suvi on aeg, mil võetakse ette enamjaolt suuremad remonditööd ja enne kuluka ettevõtmisega alustamist on hea panna paika kindel plaan,“ selgitas Luminori jaepanganduse juht Tanel Rebane, kelle sõnul kulutas üha enam inimesi pandeemia ajal oma sääste just remondi läbi viimiseks.
Kaasa ekspert
Suuremateks töödeks, milleks teadmisi ja oskusi napib, on mõistlikum kaasata kogenenud ekspert, kellel on võimekus töö korralikult ära teha. Näiteks kui remondi eesmärk on vähendada kodu soojuskadu, siis eksperdi kaasamine, kes oskab efektiivselt kodu seisukorda hinnata ja tuvastada suurimad soojuskadu allikad, on parim viis vältida ootamatuid kulutusi ja tagada, et tehtud tööd oleksid kvaliteetsed.
Enne remondi alustamist tasub uurida, kas kavandatud tööde jaoks on vaja ehitusluba. Kui plaanis on suurmahulised projektid, näiteks seinte eemaldamine või akende vahetamine, siis on tihtipeale selliste projektide jaoks vaja ehitusluba.
Kui peale kodu üle vaatamist selgub, et vajalik remont on oodatust suurem, tasub probleemidele läheneda ükshaaval ning alustad kõige suurema kasutegurida remondist. „Kui alustada kõigega korraga, siis võib tekkida olukord, kus finantsilised võimalused on ületatud ja mitu tööd jääb korraga pooleli. Järk-järgult tegutsemine aitab silma peal hoida tööde kulgemisel ja ka kuludel. Isegi kui tekib olukord, kus finantsid saavad otsa, siis on vähemalt olulisemad tööd tehtud,“ selgitas Rebane.
Plaan B
„Mida mahukam ja aeganõudvam on remont, seda suurem on tõenäosus, et tekib ootamatuid kulutusi. Seetõttu tasub juba eelarve planeerimisel arvestada ootamatute kulutustega ja mõelda ette, mida teha siis, kui avastatakse kulukaid defekte või tekib ootamatuid olukordi,“ lausus Rebane, kelle sõnul otsustab ühe rohkem inimesi antud olukorras remondilaenu kasutada.
Plaan B puudumisel võib tekkida olukord, kus avastatakse mõni kulukas defekt, mille jaoks pole raha ja seepärast jääb remont katki ehk remondi eesmärki ei saavutata ja tekivad lisamured, kuidas kulukas probleem likvideerida.
„Kindlasti tuleks planeerimisel arvesse võtta, et hetkel valitsevad tarneraskused ja ehitusmaterjalide hinnatõus. Ehituskulude eelarves peaks arvestama selle hinnakasvuga ja enne suuri lammutustöid peaks kindel olema, et vajalik materjal jõuab kohale,“ tõi Luminori jaepanganduse juht esile.
