Kuula artiklit, 1 minutit ja 34 sekundit
0:00 / 1:34
Hiljutise Lääne praostkonna sinodi ajal külastas Haapsalut Eesti luterliku kiriku (EELK) peapiiskop Urmas Viilma.
Artikli lugemiseks tellige päevapilet, digipakett või logige sisse!
Artikkel jätkub peale reklaami
Reklaam
Kristlik kirik on keskendunud Kristuse ristisurma kui lepitusaktile Jumala ja inimeste vahel. See viib fookuse kõrvale sellelt mida tegelikult Kristus öelda tahtis – elage ausalt ja armastage tõde enam kui rikkust. Võibolla kunagi kui inimesed olid seda usku, et Jumal ootab meilt ohvreid (mis oli ka paganlikes uskudes üks levinumaid motiive) oli tõik, et lepitus on nüüd tehtud asjakohane. Aga meie päevil? Kirik peaks ammu uued eesmärgid seadma ja otsima sõnumit mida oleks Kristusel öelda nüüd? Mis oleks aususes ja tões elamine meie päevil?
See veel puudus, ei ole rahvale mingit usuõpetust vaja! Tühi ja mõttetu lobi, ise teenivad õhu müügist.
Paljugi, mis peaks, aga tegelikult teenime meie nii riiki kui kirikut.
süütu lamba näoga poliitika kujundamine on kiriku eesmärk olud sajandeid. Kas viilmaa hakkab seda nüüd ümber kujundama, naeru koht
on äriühing ja teenib põhiliselt omakasu eesmärgil ja õhumüümise pealt, riigiasjadest tuleb ta raudselt eemal hoida
kallal pole küll põhjust ega vaja kobiseda. Üks väheseid arvamusliidreid ühiskonnas, kes ei tõmba pead ega saba jalge vahele, vaid ütleb välja nii kiriku, kui enda isikliku seisukoha ja tavaliselt on ta seda teinud väga asjalikult kõnetades nii ateiste, kui usklikke.
asi pole kobiseda, elagu jumala reeglite kohaselt, ära varasta, ära himusta ligimese vara jne, meie saame aga selle olematu jumala abita ka ise hakkama