Jaapanis on kirsipuude õitsemine iga-aastane oodatud suursündmus, selle auks peetakse lausa festivale. Eks tõusva päikese maalt ilukirsside populaarsus ongi mujale maailma levinud, kuigi põhjapoolsetel laiuskraadidel ei ole ilukirsipuude istutamine sugugi mitte alati kindla peale minek.
Ilukirsipuid, Prunus’eid, on õigupoolest mitut liiki. Osa neist õnneks kannatab välja ka Eesti kliimat. Pärast seda, kui 2006. aastal istutati Türile järve äärde poolteistsada Jaapani kirsipuu hübriidi „Accolade”, muutusid ilukirsipuud korraga terves Eestis väga populaarseks. Türi kirsipuuallee on nüüdseks 15 aastat ilusasti vastu pidanud ja pole vähemalt minu teada külma tõttu kuigivõrd kannatada saanud. See ongi üks külmakindlamaid ilukirsipuude sorte – kuid kahjuks ei saa sedasama öelda tema ühe vanema, selle päris-päris Jaapani kirsipuu (Prunus subhirtella) kohta. Toda jaapanlast külmakindlamate kirsiliikidega ristates on aretajad ometi jõudnud beebiroosa pooltäidisõielise „Accoladeni”ja veel mitmete suhteliselt külmakindlate ilusate hübriidideni. Nii et – kõik oleneb sordist.
