Eilsest muutus elu natuke tavapärasemaks – muuseumid, raamatukogud ja galeriid said loa taas uksed avada. Kindlasti on hulk inimesi, kes janunevad kultuuri järele, kuid suuremat jagu puudutab rohkem see, et nüüd saab ka poodi minna.
Eks selleks oli ka üsna viimane aeg, sest nagu paljud lapsevanemad on kurtnud: järeltulijad on läinudaastastest riietest-jalanõudest välja kasvanud ja paljajalu neid kooli ei saada. Muidugi on olemas e-poed, kus võib ööpäev läbi šopata. Kaup saadetakse pakiautomaati, kust selle samuti ööpäev läbi kätte saab. Paljud aga ei riski riideid-jalanõusid e-poest osta, sest pärast võib pettumus olla suur – kas ei näe asi välja nagu pildil või ei klapi suurus.
Kindlasti sügelesid ka hobiaednike ja -ehitajate käed, sest kevad on ju kõige magusam aiatööde ja ehituse aeg. Ilmselt on paljud kokku puutunud olukorraga, kus tööd tehes avastatakse, et kiiresti on vaja midagi juurde osta või välja vahetada, aga selleks ajaks, kui e-poest tellitu kohale jõuab, on istutamise ja ehitamise kihk juba üle läinud. Eelmisel aastal olid eraldi sissepääsuga poed avatud. Sel aastal olid aga kaupmehed nutikad ja mõtlesid välja nii välimüüke kui ka sissesõiduvariandiga kauplemise variante. Nagu üks ehituspoe juht ütles, tasus see ära, sest märtsi-aprilli käive oli suurem kui eelmisel aastal samal ajal.
Kuigi võinuks arvata, et esimesel päeval, mil taas ise poeriiulite vahele kaupa valima pääseb, on rahvas kaupluste uste taga tunglemas, siis Haapsalus see nii ei läinud. Eks oma osa oli ka sellel, et poed avati esmaspäeval, mitte nädalavahetusel, ja enamik oli tööl. Kellel ikka on tööajast aega minna kaubanduskeskustesse. Ees on aga nädalavahetus, mil pilt võib olla sootuks teine. Peamine, et inimestel jaguks poes käies mõistlikku meelt, et varsti jälle ei peaks riiki sulgema hakkama.
Ega seda õndsust kauaks pole-avati liiga vara !
õndsus, saab jälle iga päev muuseumis, raamatukogus ja galeriis käia, kui veel kaubanduskeskustesse hostelid tehtaks, ei peakski koju tulema