Liina Jänes: vanade majade taas- ja uuskasutus on osa ringmajandusest

Kuigi keskus on iga linna süda ja sümbol, on mitme väikelinna vanalinn vajunud äärelinna staatusesse.

Selleks, et katsetada elu- ja äritegevuse tagasitoomist muinsuskaitsealale, korraldati taotlusvoor, kust võis toetust küsida nii hoone kordategemiseks kui ka teenuste käivitamiseks. Taotlusvooruga otsiti ettevõtmisi, mis ärataksid vanalinnade tühjad või vähe kasutatud majad uuele elule ja tooksid linnasüdametesse inimesed tagasi.

Toetus oli suunatud väikelinnadele, kus ajalooline keskus on ühtlasi ka muinsuskaitseala.

Korrastatud hooned linnaruumi arendajana

Kui teha korda suure ruumimõjuga hoone linna keskuses ja anda sellele avalik funktsioon, meelitab see kohale uusi kasutajaid ja mõjub linnaruumi käivitajana. Reeglina on keskuses ka väärtuslikum arhitektuur, nii et ehituspärandi korrastamine ja esiletoomine on võit-võit olukord nii muinsuskaitsele kui ka kohalikule elukvaliteedile. Üks korrastatud ja kasutusse tagasi toodud ajalooline hoone vanalinnas võib muuta senist üldpilti ja mõjuda turgutavalt ka naaberhoonete korrastamisele.

Selle taotlusvooru kõige põnevam küsimus oli, millist kestlikku kasutust saab leida pikalt tühjana seisnud vanalinnamajale. Kas leidub ka majanduslikult tasuvaid funktsioone? Avaliku raha kasutamise tingimuseks oli, et hoone uus otstarve peab olema just nimelt avalik ja elavdama vanalinna. Seega välistatud oli vaid eluruumide rajamine, kuid kõik muu oli lubatud – ainsaks piiranguks majaomanike fantaasia ja hoone ise.

Üks muinsuskaitsega seotud müüte on, et ajaloolist maja võib kasutada ainult nii nagu see on ja selleks, milleks see kunagi ehitati. Tegelikult on ühiskondliku või majandusliku olukorra muutudes maju alati kohendatud ja nende kasutust muudetud.

Taotlejad kummutasid seda müüti samuti põhjalikult. Nii pakuti vanade majade uuteks kasutusteks näiteks kunstiresidentuuri, nukuteatrit, muusikamaja ja -kooli, kaugtöökeskust, säästva renoveerimise infokeskust ja muinsuskaitse teabekeskust, samuti seltsimaja, käsitöökoda, õppekööki, muuseumi ning galeriid. Mitmel korral toodi välja soov rajada külalistemaja, kohvik, restoran, kauplus või siis nende kombinatsioon.

Paidest Kuressaareni, Lihulast Valgani

Lihula ja Paide seavad sisse restaureerimise infokeskused. Mõlemas hakatakse nõustama ajalooliste hoonete omanikke ja korraldama koolitusi. Lihulas saab lisaks osaleda käsitöökoja töös, Paides aga osta vana maja ennistamiseks vajalikku kaupa ja vanamaterjali.

Paide keskus tuleb Tallinna tänav 13 majja, mis on olnud sealses vanalinnas üks esinduslikumaid hooneid. Hea restaureerimistava näidishoone julgustab loodetavasti ka teiste majade omanikke oma valdusi korda tegema, pakkudes selleks ka vajalikku oskusteavet.

Lihula muinsuskaitse teabekeskus seatakse sisse uhke arhitektuuriga mõisa viinaaidas, mis seisab praegu suuremalt jaolt kasutuseta ja vaid mõnes ruumis tegutseb autoremonditöökoda.

Valgas tehakse korda linna vanim puitmaja, mis asub uue, 2018. aastal valminud keskväljaku ääres. See on tüüpiline 18. sajandi baltisaksa linnakodaniku elamu, milliseid on Lõuna-Eestis säilinud vähe. Aastaid on valitsenud tugev surve see maja hoopis lammutada, kuna see on üle kahekümne aasta seisnud tühi ja muutunud avariiliseks.

Praegu veel puuduvad Valga keskväljaku ümber teenused, mis muudaksid selle piirkonna atraktiivseks. Kesk tänav 19 maja restaureerimisel tekib aga suur mõju kogu väljakule nii visuaalses kui funktsionaalses mõttes. Valga linn plaanib maja välja rentida poe, kohviku ja kogukonnaruumide jaoks. Isegi nullkasumi korral on projekt omavalitsuse jaoks jätkusuutlik – kasu seisneb korrastatud linnaruumis.

Võrus hakatakse arendama tsaariaegset puitmaja Kreutzwaldi tänaval, kus kunagi asus võõrastemaja „London“ ja hiljem politseijaoskond. Ettevõtmise eestvedajatest on aru saada, et nad ei soovi teha ühekordset pingutust, vaid panustada Võru vanalinna arengusse püsivalt ja tulemuslikult. Majja tulevad kaugtöökeskus, külalistemaja, õppeköök ja kohvik. Funktsioonid täiendavad üksteist ja projektil on eeldus olla tulevikus äriliselt tasuv.

Okase muuseum Haapsalus on ainus toetusesaaja, mis jätkab valdavalt samas funktsioonis. Kasutajate arvu suurenemine tuleb muuseumi muutmisest aastaringselt töötavaks kunstikeskuseks. Okase muuseum Haapsalus on juba üle 10 aasta tegutsenud kunstikeskus, mistõttu võib tulla üllatusena, et seal ei ole mitte ainult muuseumitegevuseks sobilikku temperatuuri ega niiskusrežiimi, vaid majas puudub igasugune kütte- ja ventilatsioonisüsteem. Parimagi tahtmise korral ei saaks seal praegu talvel tegutseda. Samas on kuurortlinnas majale aastaringse kasutuse andmine sama suure mõjuga kui mõnes teises kohas täiesti tühja maja kasutuselevõtt. Lisaks muuseumi- ja näituseruumidele laiendatakse tegevust, et muuseumis saaks korraldada kursusi ja seatakse sisse kunstiraamatukogu.

Kuressaares saavad toetust kaks hoonet. Tolli 4 maja ja Kuressaare sadamaait asuvad üksteisest paari minuti kaugusel, linnaehituslikult olulises asukohas lossipargi ääres, spaahotellide ja peatänava vahel. Mõlemad on ühed linna vanematest tsiviilhoonetest ja on pikalt tühjana seisnud. Kuressaare sadamaaita on planeeritud teatri- ja kontserdisaalid, restoran, majutusruumid ja äripind. Ühe kasutusvõimalusena nähakse ka pulmapidusid. Teiseks läheb Kuressaares ehitusse rootsiaegne maja Tolli tänav 4, mille kontseptsioon eristub kõigist teistest projektidest. Sinna luuakse nimelt terviseedendusega tegelev elustiilikeskus, millel on potentsiaali saada isemajandavaks ja kasumlikuks.

Omavalitsus või erasektor

Toetuse saajate hulgas on kaks omavalitsuste esitatud projekti. Lääneranna ja Valga vallavalitsus on otsustanud ise projekti juhtida ning muinsuskaitsealade elavdamisega tegeleda. See on mõistetav, sest kõigist taotlusvoorus osalenud linnadest on just neis elanike arv kõige rohkem vähenenud, mistõttu erasektori investoreid on keeruline leida. Puudub aktiivne kinnisvaraturg ja iga majasse investeeritud euro ei too kaasa sama suurt kinnisvaraväärtuse kasvu. Eriti just Valgas on avalik sektor võtnud suunanäitaja rolli, ostnud ja korrastanud aktiivselt vanalinna kinnisvara ja näidanud, et elu linnasüdames on võimalik ja väärib panustamist.

Teistes linnades on projektid võrsunud siiski kogukonnast, kelle roll hoonetele uute kestvate kasutuste loomisel on väga oluline. Toetus aitab katta esialgse suurema investeeringuvajaduse, kuid edasi tuleb ise hakkama saada. Projekti lõpuks peavad olema teenused käivitatud ja maja valmis külalisi vastu võtma.

EMP ja Norra toetuste programm tuli väga õigel ajal. Ühest küljest on inimesed pandeemia tõttu avastamas uuesti väikelinnade võlu. Teisalt on rohepöörde lainel oluline teadvustada vanade majade taas- ja uuskasutust ringmajanduse osana. Kui saame pikendada ehitiste kasulikku eluiga, oleme astunud suure sammu edasi ringmajanduse valemis.

Liina Jänes

kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõunik