Juba aasta otsa sulgemisplaani pidanud Eesti Post otsustas 1400 km² suuruse hajaasustusega Lääneranna valla viimase postkontori lõplikult kinni panna. Selle asemel hakkab Lihula raamatukogus tööle postipunkt.
Ühest küljest nagu polekski nurisemiseks põhjust. Postkontori sulgemist võiks käsitleda lihtsa tõdemusega, et ahaa, kolis teise kohta! Kontor või punkt – pole vahet, peaasi, et asjad saab aetud.
Teisest küljest on vahe suur. Lihula postkontori lõpp ei ole sulgemiste reas esimene ega viimane. Eesti Post riigifirmana on pikemat aega tegutsenud selle nimel, et universaalset postiteenust kui tüütut kohustust enda kaelast ära saada. Postipunktid on selleks suurepärane võimalus. Postipunkti nimelt ei pea enam riigifirma ise, vaid see, kellega tal õnnestub kokku leppida, enamasti raamatukogu või pisipood. Nii teevadki maaraamatukoguhoidjad ja poepidajad peale enda töö ära ka postitöötaja oma, aga ei saa selle eest suurt midagi.
Kokkulepe on muidugi kokkulepe. Võiks küsida, miks nad on nõus – keegi ju nõuda ei saa. Aga nõus on nad sellepärast, et postiteenus jääks alles – ägisevad, aga teevad. Oma kodukoha heaks. Eesti Post seevastu ei vaevunud Lihula postkontori sulgemist põhjendama enam isegi mitte sellega, et keegi nagunii kirja ei saada ja rahvas postkontoris ei käi. Ühesõnaga, ei tasu ära. Seekord serveeris riigifirma postkontori sulgemist nagu ülimat vastutulekut kohalikele elanikele. Põhjendus kõlas nii: postkontor oli lahti kolm päeva nädalas, aga postipunkt on lahti viis päeva nädalas. Justkui kätkeks kontori muutmine punktiks pikemat lahtiolekuaega. Nii see paraku ei ole. Postiseaduse järgi pidanuks Eesti Posti peetav postkontor olema avatud viis päeva nädalas, aga ei olnud. Põhjendada nüüd selle sulgemist teenuse parandamisega on ülim künism.
Ülimalt küüniline on Reformierakonna ja Keskerakonna valitsust kritiseerida, sest ‘post’ on ju nende omand.
aga selles nn kolkas elavad ka inimesed, samasugused maksumaksjad , kel täpselt samad õigused nagu ka linnades elavatel….
Mis Teiega juhtunud on, Toimetus? Nimetada kusagil kolkas postkontori sulgemist meie vabale turumajandusele, ainult rahabumbrite kokkulugemisele orienteeritud Vabariigis künismiks? Ülimalt küüniline….
muidugi oleks lahe, kui kuskil kauges maakohas oleks, nagu metsiku lääne filsmis, üksik postkontor. Ükskõik kuhu vaatad- silmapiiriks on puhas maakera kumerus, miski ei sega.
Tuul puhub, vares kraaksub- korraga uks kääksatab ja pensionär seisab avatud uksel, ere päike selja taha, lükkab pareti kuklasse ja käratab: kus mu pension on?!
No küll oleks ilus…
Kas lehemeestel on mingi pidu täna või? Kord lisatakse Tallinna suunal reisil midagi, kuid
1400 ruutkilomeetrist haljasala pole ma veel veel kuulnud ega näinud.