Tartu ülikooli juhitava reoveeuuringu värsked tulemused näitavad kolmandat nädalat järjest Haapsalu reovees suurt viirusesisaldust.
Selle aasta kümnest nädalast kuuel on teadlased leidnud Haapsalu reoveest rohkelt koroonaviirust ning neljal nädalal mõõdukalt. Viimati oli Haapsalu reovees koroonaviirust vähe möödunud aasta novembri alguses.
Uuringu juhi, Tartu ülikooli antimikroobsete ainete professori Tanel Tensoni sõnul paisusid koroonaviiruse näidud reovees ohtlikult suureks veebruari alguses ja viie nädala jooksul pole need kahanenud. „See tõus on kajastunud üldistes nakatumisnäitajates ja kahjuks ka haiglaravi vajavate patsientide arvus. Paraku tuleb valmis olla selleks, et need arvud lähemal ajal ei lange. On hea, kui jõuame stabiliseerumiseni,“ tõdes Tenson.
Ainsa roheliseks märgitud kohana torkab kaardil silma Kuressaare, kus on viimase nädalaga nakatunute arv kolmandiku võrra langenud. „Ülim ettevaatlikkus on praegusel ajal siiski kõikjal hädavajalik. Seepärast ei julge ühekordse tulemuse pealt veel üleliia suurt heameelt tunda. Järgnevad nädalad näitavad, kui kindel Kuressaare trend on,“ selgitas Tenson.
Seekordselt kaardilt puudub Jõgeva tulemus, sest proovi koostis viitas kogumisel toimunud tehnilisele tõrkele.
Reoveeproove kogutakse iga nädala alguses kõigis maakonnakeskustes ja üle 10 000 elanikuga linnades. Uuring on terviseametile abistav tööriist, andes varajast infot viiruse leviku hindamiseks enne kliiniliste haigusjuhtude tuvastamist. Uuring aitab avastada varjatud koldeid ja jälgida muutusi puhangudünaamikas. Terviseametit teavitatakse tulemustest regulaarselt.
Proovide kogumisel teeb Tartu ülikool koostööd Eesti keskkonnauuringute keskuse ja vee-ettevõtetega, kes käitavad linnade reoveepuhasteid. Proovide analüüsid tehakse Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi laborites.
