Juhtkiri: Läänemaa ja läänlaste teenistuses

Kuigi Lääne Elu juhtkirjad tavaliselt nimelised ei ole, teeme selles osas aeg-ajalt erandeid. Nii ka seekord.

Esmaspäevast on Lääne Elul uus peatoimetaja, järjekorras üheteistkümnes, kuid kuna mitu neist on peatoimetaja toolil istunud mitu korda, on toimetuse tööd aegade jooksul juhtinud tegelikult vaid kuus inimest. Üks, mis on kõigi nende puhul ühist, on see, et kõik nad on samast ajalehest välja kasvanud. Võib-olla küll vahepeal ära käinud, kuid siis lehe juurde tagasi tulnud. Varasem töö samas lehes on kindlasti palju kaasa aidanud – aidanud mõista nii toimetuse toimimist kui ka lugejaid.

Kuuest senisest peatoimetajast on ametist lahkunud Andrus Karnau teinud seda tööd kõige kauem – seitse aastat. Nii nagu kõik eelmised peatoimetajad, on temagi jätnud oma jälje. Seitsme aasta sisse on mahtunud teemasid, mis on kõlapinda leidnud üle terve Eesti ja kus Lääne Elu mõju on ulatunud kaugele üle maakonna piiride.

Peatoimetaja vahetus pole midagi erakorralist ega revolutsioonilist, see on lehe arengu loomulik osa ega tähenda automaatseid kannapöördeid. Lääne Elu esimene ja kõige tähtsam kohustus on hoida lugejat kursis Läänemaal toimuvaga. Ja mitte ainult Läänemaal – ka Lääneranna vald ja sealne elu on meie jaoks endiselt tähtis. Me peame oluliseks, et leht ei jääks Haapsalu ja ametnike keskseks, vaid jõuaksime kaugematesse kantidesse, sest põnevaid asju toimub ja huvitavaid inimesi on kõikjal maakonnas.

Uudiste vahendamise kõrval on ajalehel läbi aegade olnud ka teine roll – avardada lugejate silmaringi ja pakkuda võimalust arvamust avaldada. Selle viimase puhul jääme endiselt avatuks kõigile poliitilistele jõududele. Arvamuse avaldamine ei tähenda aga isiklikke solvanguid ega süüdistusi.

Üks, mis on kindel – Lääne Elu jätkab seda, mida varsti juba 32 aastat on tehtud –, jätkab läänlaste ja Läänemaa teenimist.