0

Läänemaa puugid on Eesti keskmisest nakkusohtlikumad 

Puuk

Tervise arengu instituut üle-eestilise puugiuuringu tulemustest selgus, et Eestis on puukidest nakkusohtlikud 62,3%, Läänemaa puukidest on nakkusohtlikud 65% puukidest.

Võrreldes teiste maakondadega on Läänemaal oluliselt rohkem levinud borrelloosi tekitavad puugid – uuringust selgus, et 40% Läänemaa puukidest on borrelloosi tekitajad. Eestis keskmiselt tekitavad borrelloosi 27,7% puukidest.

Uuringust selgub, et kõige rohkem esineb puukidega levitavatest nakkustest puukrikketsioosi tekitajaid, mida leiti rohkem kui kolmandikult uuritud puukidelt. Kõige nakkusohtlikumateks piirkondadeks osutusid Tartumaa, Harjumaa ja Valgamaa. Läänemaal levitasid puugidd seda haigust Eesti keskmisest vähem.

Puukidel leiduvate haigustekitajate uuringuvalimi moodustas 3563 puuki ehk umbes 55 protsenti puugipanka saadetud puukidest.

Uuringu valimisse sattunud puukidest olid ligi kaks kolmandikku ehk 62 protsenti nakkusekandjad. See tähendab, et puugilt leiti vähemalt üks haigustekitaja, kuid 22 protsendil uuritud puukidest tuvastati korraga mitu erinevat haigustekitajat.

Tänu inimeste panusele puugipanga töösse, oli teadlastel võimalik koguda lühikese perioodi jooksul andmeid üle Eesti ning esmakordselt saada võrreldav ülevaade kõikide piirkondade puukide kohta. „Seniste teadmiste põhjal peeti Saaremaad üheks kõige puugirohkemaks ja nakkusohtlikumaks kohaks. Käesoleva uuringu tulemused lükkavad selle ümber. Kõige rohkem nakatunud puuke leiti Tartumaalt, Harjumaalt  ja Viljandimaalt. Saaremaa jääb nakkusohu pingerea lõppu,“ kommenteeris TAI immunoloogia ja viroloogia osakonna juhataja Julia Geller. Kõige vähem haigustekitajaid leiti Ida-Virumaa puukidelt ning sealt leiti ka kõige vähem mitme haigustekitajaga puuke.

Puuke uuriti kokku kuue erineva haigustekitaja suhtes. Eestis registreeritakse puukentsefaliiti, puukborrelioosi ning erlihhioosi haigestumist. Viimase kaheksa aasta jooksul on terviseameti andmetel registreeritud Eestis vaid kaks erlihhioosi haigestumise juhtu. Nii tõsise haigusega kui puukentsefaliit teiste puugihaiguste puhul tegemist ei ole ning need alluvad hästi antibiootikumi ravile.

Kõige levinumaks haigustekitajaks Eestis osutusid puukrikketsioosi tekitajad Rickettsia perekonnast, mida tuvastati 35 protsendil uuritud puukidelt. Puukrikketsioosi leiti rohkem kui pooltelt Valga ja Tartu maakonnast saadetud puukidelt.

Ootuspärased tulemused on puukborrelioosi tekitajate Borrelia burgdorferi s.l. levikul, 28 protsendil uuritud puukidelt leiti borrelioosi. Kõige rohkem borrelioosi tekitajaid leiti Läänemaalt, kus 41 protsenti puukidest osutusid nakkuse kandjateks. Kõige vähem borrelioosist ohustatud on Ida-Virumaa, kus osutus borrelioosiga nakatunuks vaid iga kaheksas puuk ehk 12 protsenti.

Üllatavalt palju, 19 protsenti on puukidel neoerlihhioosi tekitajat Neoehrlichia mikurensist. Neoerlihhioosi tekitajat tuvastati kõige rohkem Viljandi maakonnas.

Vähem tuvastati anaplasmoosi tekitajat (Anaplasma phagocytophilum) ning Borrelia miyamotoi taastuvate palavike põhjustajat. Üldiselt jäi anaplasmoosi levimuse näitaja alla 10 protsendi. Seevastu keskmisest mitu korda kõrgem on 18 protsendiga Hiiumaa anaplasmoosi leiu tulemus. Eesti kõrgeim taastuvate palavike põhjustaja levimus on Läänemaal.

Vaid kahel puugil 3563-st tuvastati puukentsefaliidi viirus, üks neist leiti Hiiumaalt ning teine Võrumaalt. Ka varasemad uuringud on näidanud, et looduses entsefaliidiviirust palju ei leidu ning pigem on selle levimusmuster väga pisteline. Need kaks uuringule saadetud puuki võivad viidata puukentsefaliidi looduslikule koldele nende puukide leidmispaigas. Läbi vaktsineerimise on entsefaliiti haigestumine viimastel aastatel vähenenud, kuid kindlasti ei ole viirus kadunud.

Tabel 1. Puugihaiguste levimus maakondade kaupa
NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz