Tallinna ja Harjumaa lukkupanek tähendas, et paljud traditsioonilised koolivaheaja tegevused (kino, teater, spaa) muutusid kättesaamatuks.
Mis siis ikka, autoga veel tohib sõita ja Läänemaa pole lukus. Üle-eelmisel nädalal ehk koolivaheajal sõitsime pojaga Haapsallu. Minul oli esimene kord renoveeritud Haapsalu piiskopilinnuses käia. Muljed on väga positiivsed. Olles liikumispuudega, olin skeptiline, kas ma üldse linnusesse ja seal sees käima pääsen. Aga ei – põhimõtteliselt saab ratastooliga (seda mul ei ole, aga oskan näha ratastooliga inimeste vajadusi) parklast linnusesse, seal korruste vahel liikuda (lift!) ja ka tagasi.
Nipp on selles, et piiskopilinnus on saanud renoveerimiseks raha Euroopa Liidu regionaalarengu fondist ja see tähendab, et tuleb täita ka ligipääsetavuse nõudeid. Sama lugu on kõikide teiste Euroopa Liidust renoveerimiseks või ehitamiseks raha saanud ehitistega. Ma olen käinud paljudes lossides, kindlustes ja linnustes mujalgi Eestis ja ka välismaal. Kuskil pole kohanud säärast invasõbralikkust kui Haapsalus. Minu kiidulaulu peale ühismeedias kostis küll Narvast repliik, et sealseski linnuses on nüüd lift ja liikumispuudega inimesed sinna oodatud.
Tunnustus tunnustuseks aga normaalsed inimesed püüaksid pandeemia ajal kodus püsida !Mida rohkem me ringi tuiame seda suure võimalus on ka koroona levikul !
Sa oled ikka uduloll
Mul on väga meeldiv lugeda “võõra” inimese ilusat tunnustust minu kodulinnale!
kui propagandisti palgast ilma jäeti, võib ka reisimuljeid vahendada
Nii tore on lugeda heatahtliku artiklit meie linna kohta. Kiitust ja häid sõnu pole kunagi liiga palju. Toredat talve kõigile, vaatamata Covidile