See, et valitsus tehtud eelarve kava kiidab ja opositsioon vigu otsib ning laidab, on tavapärane kõikjal ja see ongi normaalne, sest valitsuse ja opositsiooni prioriteedid on erinevad. Siiski on Eestis seekord midagi täiesti teisiti. Tundub nimelt, et valitsus tutvustab ja räägib eelarvest, mida keegi teine pole näinud.
Valitsuse pressikonverentsil, kus eelarvet esimest korda avalikkusele tutvustati, räägiti sellest, kuidas hakatakse tegema suuri investeeringuid ning hiiglaslik kahemiljardiline puudujääk on just suurte investeeringute põhjus. Kuid juba mõne tunniga, kui inimesed olid jõudnud eelarvega tutvuda, selgus, et lubatud 1,9miljardiseid investeeringuid eelarves ei ole.
Neid ei ole seni keegi suutnud leida. Riigieelarves on olemas investeeringuid 963 miljoni euro ulatuses. Nagu igaüks aru saab, ei ole 963 miljonit võrdne 1,9 miljardiga, see on enam kui kaks korda väiksem.
Millest siis valitsus räägib? Korduvate küsimiste peale sai riigikogu rahanduskomisjon teada, et valitsus arvestab 963 miljoni euro juurde omavalitsuste võimalikud investeeringud, aga ka raha, mida loodetakse saada Euroopa Liidu uuest eelarveperioodist ja taasterahastust. Asi on aga selles, et need summad ei ole riigieelarves.
Kohalikel omavalitsustel on omad eelarved ja nemad teevad ise otsused, mida valitsus eriti mõjutada ei saa. Tuleb arvestada, et kuigi riikide valitsusjuhid tegid suvel otsused, millises summas ja kuidas kasutada Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi (2021–27), samuti taasterahastu vahendeid, langetab lõpliku otsuse selle raha suuruse ja kasutamise üle Euroopa Parlament. Seni, kuni seda otsust ei ole, ei saa Eesti seda raha oma riigieelarvesse planeerida ei tulude ega ka kuludena.
Kui arutelud Brüsselis venivad kauemaks, siis selleks, et neid vahendeid järgmisel aastal kasutada, tuleb riigikogul vastu võtta lisaeelarve, sest põhiseaduse paragrahv 115 nõuab, et riigieelarves oleksid kirjas kõik riigi tulud ja kulud. Miks detsembri alguseks? Sest riigikogul peab jääma aega aruteludeks selle üle, kuhu raha kulutada.
Reaalsus on see, et valitsusel on ilmselt mingid plaanid – mingi tabel, millest koalitsiooniliikmed räägivad –, kuid seda varjatakse avalikkuse eest. Minu arvates on see väga vale. Summad, mis Eesti tõenäoliselt saab Euroopa Liidust, on väga suured, mistõttu peab riigikogu ja kogu Eesti ühiskond saama nende üle arutleda.
Tegelikkus riigieelarve investeeringutega on järgmine: riigituludest (maksud jm) tehakse investeeringuid 423 miljoni eest, ülejäänuks kasutatakse Euroopa Liidu selle perioodi (2014–20) vahendeid. Erilisi, suuri ja uusi asju on väga napilt, valdavalt lõpetatakse juba olemasolevaid projekte või on asutud uusi projekte ette valmistama.
Suurem osa hiiglaslikust ligi kahemiljardilisest eelarvepuudujäägist – umbes 1,5 miljardit – läheb seega igapäevaste kulude katteks. Häda on selles, et need on valdavalt ka püsikulud. Ükski riik ei saa aastate viisi oma jooksvaid kulusid – palku, pensione, sotsiaaltoetusi – maksta laenurahast. See viib varem või hiljem riigi rahanduse krahhini.
otsitakse uusi nägusid ja nimesid koalitsiooni mustama. Vahet pole mis vöi kus vöi kes. Odav ja ei müü ka hästi.
Proua statistikaanalüütik, palun konkreetsust ja mõistete õiget kasutamist, sest lihtsalt jaurata tühja juttu suhteliselt keerulises teemas näitab tavaliselt inimese rumalust.
eesotsas refimadratsitega murdis oma lubadust , tegelikult valetas rahvale, kui lubas enne ühtesid valimisi pensione tõsta 2 kordseks, valetas selleks , et penskarid refide poolt hääletaksid , mäletate kuidas lubati kõigile penskaritele ilusat elu paradiisi saartel, reklaam topinguandrusega jooksis ees ja taga. ühesõnaga kui refid rääkima hakkavad, siis ainult oma tasku huvides alati.
See on küll õige!
mida sa neiu muretad , ise rääkisid pangas majandusest , mis jõudis kriisi milles ansip tahtis elada … selgus et majandust põlegi .. 10 aastat nuputati kuidas saaks 2 miljoni kaupa maksu juurde pigistada ning nüüd räägite , et eelarvet ka põle. paneks referendumile .. kas langetada lipp Hermani otsast? Üks väike kohalik oligarh ka rääkis et peaks vastutustundliku eelarvega elama .. miikeal uiskas eile , et üpetajatrel peaks palka tõstma. arstidele maksate 2 korda, õdedele 3 korda vähem kui peaks, Politsei ja päästja remondib vabal ajal autosid või sõidavad kiirabi …. pangast laenu ei saa … Lugupeetud maj. analüütik… Loe rohkem »
ei saa katta jooksvaid kulusid laenurahaga!? Targutaja võiks siis skeemi välja öelda, et mismoodi neid kulusid katta! Muu maailm võtab pidevalt võlgu ja summad pole mitte väikesed, et katta pensione ja muid sots kulusid, sest see nn püramiidiskeem ei toimi ja paremat lahendust pole ka võtta. Kreekast ja Itaaliast ja Hispaaniast ei tasu üldse EU liidus rääkida, võlg on ületanud juba igasuguse piiri mida eu keskpank on seadnud ja suureneb edasi. Pealegi targutaja jättis ütlemata, et meil on see jooksvate kulude katmine ajutine, ainult selles eelarves, valitsus on selle selgesõnaliselt välja öelnud ja põhjendanud. Isegi mina rumal sain aru sellest,… Loe rohkem »
Ära solvu, aga sa oledki rumal kui sellis jama ajad!
juss te peaksite endale ise selgeks tegema, et tasakaalus eelarve on praeguses olukorras ainult ilus unistus, mis aga ei ole väga mõistlik ja tõhus.
ei solvugi, aga võiksid välja tuua minu tekstist koha, kuskohas oli jama kirjutatud. Millises kohas ei olnud mul päris õigus?