0

Laupäeval avatakse Puise rannas paadipõgenike mälestusmärk

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Laupäeval avatakse Puise rannal 1944. aasta paadipõgenike mälestusmärk. Foto: Urmas Lauri

Laupäeva ennelõunal algab Ridala kiriku juurest Otto Tiefi sügisretk, pärastlõunal avatakse Puise rannas 1944. aasta paadipõgenike mälestusmärk.

Ennelõunal algab Ridala kiriku juurest Otto Tiefi sügisretk ning Ridala kirikus on avatud Otto Tiefi elulugu kajastav näitus.

Retk kulgeb Ridala kihelkonna külade vahel 19,2 km ja lõppeb Puise rannal umbes kell 14.45. Retke peakorraldaja on Albert Tamme. Liikumine on teedel, seega peab ühe seltskonna kohta kindlasti olema üks helkurvest. Lisaks võiks olla ühe grupi peale seljakott vee, soojade-kuivade riiete ja muu retkeks vajalikuga.

“Päev on pühendatud 1944. aasta suurpõgenemise, Otto Tiefi valitsuse ja vastupanuvõitluse mälestuseks,” teatas ettevõtmise eestvedaja Heiki Magnus.

Suur põgenemine oli massiline põgenemine sissetungiva Punaarmee eest Eestist 1944. aasta hilissuvel ja sügisel. Suurt põgenemist on nimetatud ka paadipõgenemiseks (sest mindi ju peamiselt meritsi, paatidega) ja põgenenuid paadipõgenikeks.

Põgenemine algas juba augustis ja saavutas haripunkti 19.-23. septembril, kuid Saaremaalt lahkus laevu Saksamaale ning paate ja vanu rannasõidupurjekaid Rootsi veel oktoobri alguses.

18. septembril 1944, kui Saksa okupatsiooniväed olid Eestist lahkumas, nimetas peaminister presidendi ülesandeis Jüri Uluots kehtiva põhiseaduse alusel ametisse Otto Tiefi valitsuse. 22. septembril Läänemaale Põgarisse jõudnud ja Põgari palvemajas viimase istungi pidanud valitsuse liikmetest enamikul siiski Läände pääseda ei õnnestunud. Üle mere pääses ainult riigisekretär Helmut Maandi, kes viis endaga kaasa ka Riigi Teataja numbri valitsuse moodustamise otsusega ning sellega tagati Eesti riiklik järjepidevus.

Puise rannas avati mälestuskivi juba mullu 22. septembril. Kivi avasid Heidi Ivask ja Helmut Maandi poeg Jaak Maandi. Ivask oli see, kes paadipõgenike mälestusmärgi rajamise mõtte Mementole välja pakkus. Ta oli päris tilluke kui ema koos tema ja paar aastat vanema õega Kessulaiult Puisesse tuli, et sealt Rootsi põgeneda.

Suurel maakivil on Aidi Valliku just mälestusmärgi tarvis kirjutatud luuletus. Laupäeval avatakse aga kivil Seaküla Simsoni loodud pronkskuju mere poole suunduvast emast ja tütrest.

Eestist põgenes sõja jooksul umbes 80 000 inimest, kellest teel hukkus 6–9%.

Sügisretke korraldaja on Kaitseliidu Lääne maleva Haapsalu malevkond, paadipõgenike mälestusmärgi avamist korraldab Eesti Memento Liit ja päeva edukat kulgemist toetab Eesti Endiste Metsavendade Liit.

Fotod: Urmas Lauri

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz