Looduse ja eriti metsa kaitsmisega on Eestis praegu keerulised lood. Laias laastus ollakse ühel meelel selles, et loodust peab kaitsma. Kui aga jõutakse küsimusteni, kuidas ja kui palju, lähevad arvamused raginal lahku nagu luik, vähk ja haug kuulsas Krõlovi valmis. Ühte meelt ollakse jälle vaid ühes: teisel arvamusel olijad ei tea midagi, sest on diletandid, ahned, ära ostetud, poliitiliselt mõjutatud või muidu ebakompetentsed, et mitte öelda lollid.
Enamasti toimub mõttevahetus digitaalset trükimusta kasutades kas mõne leheloo kommentaariumis või sotsiaalmeedias, mille netiketi nõuded ja tavad on ammu langenud allapoole viisakat piiri. Muidugi mõjutab see ka arutelu kvaliteeti, muundudes pärast paarikümmet mõtteavaldust sageli isiklike solvangute pritsimise platvormiks. Kust ja miks mõttevahetus üldse alguse sai, ei mäleta siis enam keegi. Kurb on see, et kogu selle müra varjus mängitakse aeglaselt, ent kindlalt maha võimalus anda oma panus looduse kaitsmisse ja ka tegelikult oma elukeskkonna hüvanguks midagi ära teha. Samal ajal jahvatavad harvesterid omasoodu edasi ja Facebook täitub fotodega uutest raielankidest.
Eks on ka nii, et kui probleem enda õuele kätte ei tule, on tugitoolikommentaatori mugavustsoon lihtne tekkima. Olgem ausad – metsateema on ka piisavalt spetsiifiline ja reguleeritud mitme seadusega, mis teeb kõikide juriidiliste nüansside tabamise keeruliseks.
Praegu on lisaks abstraktsele „Eesti metsale” kaalul Paralepa ja Pullapää metsa saatus – mis saab edasi seni veel riigi kaitse all olevast metsast. Rindejoon on siinsamas Haapsalu linnas. Sel pühapäeval kell 14 on Paralepa metsa seeneplatsil meeleavaldus metsa kaitseks, mis toimub ühel ajal kõikides maakondades. Sel kevadel soovitas peaminister kõigil Eesti inimestel rohkem metsas käia, sest seal on hea.
Mingem siis.
Mis rindejoon 🙂 linn müüb samamoodi seda metsa maha nagu rmk. Pole mingit vahet, kellele kuulub. Peaasi, et papp tuleb.