Eelmisel nädalavahetusel pani EKRE oma parteikongressiga kõik poliitikahuvilised eestlased rääkima just neil teemadel, mille Mart ja Martin Helme meile ette kirjutasid.
Neiks teemadeks olid EKRE soov saada noorema ja väidetavalt voolujoonelisema Helme juhtimisel peaministri-parteiks ning muuta Eesti riik Läänemere-äärseks Šveitsiks. Refräänina kordus maasikate küpsedes juba pikemat aega kestnud EKRE korraldatud üldrahvalik vaidlus võõrtööjõust.
Nagu Anvar Samost Lääne Elus kongressi eel tõdes, olid juhivahetuse tulemused ettearvatavad, kuid ometi pälvis kongress nii palju tähelepanu, et konkurendid olid kadedusest kaamed. Tavapärase kirglikkusega laulsid EKRE nootide järgi nii nende püsivalijad kui ka vihased vastased.
EKRE võimel kehtestada ühiskonnas oma teemad on kolm põhjust: esiteks on nad mujalt maailmast laenanud parasjagu populaarsed meloodiad ehk enamikku inimesi ärritavad teemad – alates võõravihast ja lõpetades eliidivastasusega.
Teiseks on need meloodiad enamasti edukalt arranžeeritud ehk meie oludesse kohandatud. (Kuigi lääne ideoloogilisi õpikuid üks-ühele kopeerides pannakse mõnikord ka täitsa mööda. Näiteks Jaak Madison tulistas endale piltlikult öeldes jalga, ülistades pärast Lihula topeltmõrva ameerikalikku õigust muuta kodud „enesekaitseks” relvaladudeks.)
Kolmandaks kasutab EKRE oma õpetajate eeskujul edukalt ära ühiskonna pideva provotseerimise ning naudib konkurentidega võrreldes palju suuremat tähelepanu. Aga just üleesindatus avalikus ruumis taastoodab populistlikele parteidele toetust.
EKRE juhivahetus võinuks keskenduda ametist lahkuva Mart Helme väsimusele ning nõrgestada nii erakonna kuvandit. Selle asemel pani EKRE algul ajakirjanikud arutlema selle üle, kas Martin Helme suudab tõsta erakonna toetuse Reformierkonna ja Keskerakonna tasemele?
Enamasti ei seatud seejuures kahtluse alla EKRE väidet, et Martin Helme on isast kontrollituma ütlemisega, mida tema senine karjäär pole küll ühestki otsast näidanud. Iga sel teemal arutlenud meediakanal ja ajakirjanik tegi just seda, mida EKRE-l vaja oli. Isegi kui vastus oli eitav, siis juba sellise väitluse tekkimine suurendas EKRE tõsiseltvõetavust.
Hästi töötas ka Martin Helme mõte Šveitsist kui Eesti uuest eeskujuriigist. Kõigist maailma riikidest on 8 miljoni elanikuga Šveits hoolimata suhtelisest väiksusest üks kõige tuntum ja parema kuvandiga. Kõik me teame Euroopa Liitu ja NATOsse mittekuuluva hirmrikka Šveitsi panku, Šveitsi juustu, Šveitsi nuge, Šveitsi lõputuid rahvahääletusi, mida paljud peavad musterdemokraatiaks, kuigi üldise valimisõiguse said naised Šveitsis alles 1971. aastal.
Kõik kommentaatorid, kes ütlesid sõna sekka Eesti võrdlemisel Šveitsiga, võimendasid Martin Helme sõnumit. Võib vastu küsida, et mida saavad EKRE vastased, keda avaliku arvamuse küsitluste järgi on Eestis märksa rohkem kui EKRE toetajaid, siis üldse teha? Istuda suu lukus ja käed rüpes?
Muidugi saab enamik neist aru, et EKRE laulu lauldes võimestad erakonda, aga vait olla ka ei suuda. See pole ainult Eestis EKRE vastu olevate inimeste probleem, parempopulistikud parteid elavad igal pool mujal edukalt provokatsioonist provokatsioonini, kontrollides meedia ja sotsiaalmeedia agendat. Järeldus on lihtne: kui EKRE teile ei meeldi, siis jätke kommenteerimata maaeluministri mõte saata lapsed kartulipõllule ning parteijuhi soov šveitsistuda.
P.S. Kaks nädalat tagasi kirjutasin Lääne Elus, et kui Isamaa jätkab praeguses valitsusliidus Suure-Lähtru mõisa moonakana, siis vähendab see nende niigi madalat toetust veelgi. Ilmselt loevad isamaalased Lääne Elu, sest juba järgmisel nädalal hakkasid Helir-Valdor Seeder ja Isamaa juhid EKREt jõuliselt ründama. Selline meelemuutus näitab, et Isamaa juhtide enesealalhoiuinstinkt hakkas lõpuks tööle ning tõenäoliselt tegeleb Eesti valitsus edaspidi palju rohkem sisetülide klattimisega.
EKRE läbi murdmine, tahtmine reaalsesse ellu minna meenutab piltlikult väljendades Matrixi filmi, kus uinutatud ühiskond elab valede najal, nagu Eesti inimesed, aga siis hakkab EKRE liikmetel koitma ja nende valijatel, et midagi on valesti, midagi varjatakse meie eest ja saabubki tõe hetk ja üha enam saab reaalsus valgustatud. Läbimurre on aga hirmus raske, kuna teel on palju takistusi, agent Smithide, ehk siis liberaalsete sotside ja refi erakondlaste näol, kes püüavad kõigest väest takistada inimeste tõeliselt vabaks saamist.
Artkkli autor võib jätkata samas vaimus. Seda kiiremini see hullus siin läbi saab.
See artikkel paistab nagu liberaalide välja mõeldud mütoloogilise tegelase “ekreiitlase” kirjutis. Ei mingit teadus ja tõenduspõhisust, ei midagi konkreetset. Vastik hakkab kui sotsid ja liberaalid mingit vihakõnest hookuspookust avaldavad.
…kas üleriigiline meedia ei lase löögile, et kääbusväljaandes paugutate?
Tundub, et eliidi vastane protestimeelsus on see, mis paneb maapiirkondades elava vähem haritud elanikkonna valima EKRE-t, valima Trumpi, valima BREXIT-t ning nt sajand tagasi joonuduma kasvõi Lenini järele. Soov vana lammutada on nii suur, et huvituta sellest, kas uus on ikka parem.
millise eliidi!? Eestlasi on nii väike kogus, et me oleme kõik üks mats. Eliidi maeivõi, eliit on sul kuskil briti kuningakojas või prantsusmaal, keda sa taguots upakil kummardad ja kõrgeimaks olendeiks pead. Selliseid koogutajaid on päris palju kahjuks. Ma ei mõista seda teise inimese ülistamist absoluutselt.
Äkki on ka selles mingi põhjus, et enda arust üliharitud linnavurled arvavad, et maal elavad ainult napakad, kes poe taga kanget õlut libistavad? Ja muide, seesama Lenin ei pidanud talupoega piisavalt revolutsiooniliseks klassiks, vaid hoopis rahvusluse kandjaks, mis ei sobinud tema maailmapilti.
Sa oled ikka täiesti nikastanud. Äkki rahval on siiber tolerastide laiutamistest, arrogantsusest, valetamistest ja lõdipükslusest.
Kas paneb mõtlema, et sotsdem.Merkele ajal on läinud nii, et Bundeswehri sõdurid ei julge tsiviili mundrites minna…vaata Malmõt, blm..jube tore ju…
Peaksime küsima endalt, miks vajame pidevalt mingit eeskujuriiki? Kas see on meie 700-aastase ikkeaja tekitatud alavaäärsuskompleks? Millest üle saamisega me ei tahagi tegeleda. Oleme uhked oma hariduse ja teadmistepõhisuse üle, siis peaksime ju oskama ja mõistma ise ka olla. Maailm on täis väikeseid kellegi koopiaid. Kord keegi meie oma suurmees ju ütles, et peaksime vaimult suured olema. Milles see väljenduma peaks? Kas piisab kui pendeldame väike skandinaavia või Šveits olemise vahel.
LE omanik peaks nüüd peeglisse vaatama, et kas sellise saasta tootmine on jätkusuutlik lugeja suhtes. Karnau peaks samuti sügavalt järele mõtlema, et mis on kvaliteetne ajakirjandus ning juurdlema oma sobivuse kohta olla peatoimetaja. Enesekriitika ei teeks paha!!!
aa näe toodab klikke küll ju :D, ise ka vajutasid artikli peale klikk
ikka valus olema , et selliselt pidevalt kiunuda
Sotsid/Rumm ei saa vist päris maailmast endiselt aru- rahval on kõriauguni teiesugustest vihkamist soodustavatest tegelastest. Sotsidest, refidest, kahesadadest. Olete rohkem kordi valetanud, kui kaabud kokku.
Goebbels ütles kord, et ka negatiivsus on reklaam.
Lääne Elu on jälle see sotside ja refide tempel, kus iga lõdipüks saab arvamust pidevalt avaldada.
Masendav leht. Aeg ajalt loen ja selline solk.
Pralle jälle täies hoos vist ja EKRE nime kirjutamisega tõmbab ka mõnusalt klikke ligi.
Tundub, et ka Rumm ise valdab edukalt EKRE noote. 😀