0

Ilmateenistus: selle kevade sajuseim ja külmim koht oli Lääne-Nigula

Lääne Elu

info@le.ee

Kevad 2020. Kaart riigi ilmateenistus

Millal algas kevad?

Klimaatiline kevad algab koos taimede vegetatsiooniperioodi algusega – selleks on ööpäeva keskmise õhutemperatuuri püsiv tõus üle +5 °C.

Eesti keskmisena toimus see tänavu 19. aprillil (mullu 16.aprillil, aastate keskmisena 18. aprillil).
Kõige varem tõusis ööpäeva keskmine üle +5 °C Pärnus, Tõraveres, Viljandis ja Valgas (6. aprillil). Kõige hiljem Jõhvis, Jõgeval, Väike-Maarjas, Narvas ja Tiirikoja ilmajaamades (1. mai).

Õhutemperatuur oli normist pisut kõrgem

Kõige soojem kevadkuu oli, nagu tavaliselt, mai. Eesti keskmine õhutemperatuur 9,0 °C (norm 10,4 °C). Mai oli küll kevadkuudest kõige soojem, kuid mai teine dekaad oli läbiaegade üks külmemaid. Eesti keskmine õhutemperatuur oli mai teisel kolmandikul 6,3 °C (norm 10,2 °C). Viimase 60 aasta jooksul ei ole nii jahedat mai teist dekaadi esinenud.
Kõige külmem kevadkuu oli märts. Eesti keskmine õhutemperatuur +2,4 °C (norm −1,1 °C). Samas, arvestatuna 1961. aastast, oli see soojuse poolest 4.-5. kohal. Sama soe oli ka 1989. aasta märts.

Kevade keskmine õhutemperatuur oli 5,4 °C (norm 4,6 °C). Alates 1961. aastast soojuselt 14. koht. Peaaegu sama soe oli 1975. ja 2018. aasta kevad, Eesti keskmise õhutemperatuuriga 5,6 °C.

Sademeid oli enam–vähem normi jagu

Kõige kuivem kuu oli mai, Eesti keskmine sajuhulk oli 32 mm (norm 42 mm).
Kõige sajusem kuu oli märts, Eesti keskmine sajuhulk oli 45 mm (norm 37 mm).

Kevade sajusummaks saadi Eesti keskmisena 113 mm (norm 110 mm ehk 102% normist).

Lumi

Veebruari lõpul tekkinud lumevaip, sulas kõikjal 5. märtsiks. Kõige paksem oli lumikate 1. märtsil Kuusiku ilmajaamas, mil lund oli 29 cm. Mai teisel dekaadil esinenud lumesadudest kattus maapind mõnel pool õhukese lumikattega, Kagu-Eestis kattis 12. mai hommikul maapinda 12 cm lumevaip.

Viimane lumesadu oli 17. mail sadas Võrus lühiajaliselt lund, kuid lumevaipa sellest ei tekkinud.

Päikest oli normist enam

Arvestatuna 1961. aastast on veel päikeselisemaid kevadeid olnud viis.
Roomassaares mõõdeti UV-indeksiks 6,7 ja seda 29. ja 31 . mail.

Päikest kevade jooksul oli Eesti keskmisena 720,4 tundi (norm 596,4 tundi ehk 121% normist)

Äike

Äikesega päevi Eesti territooriumil oli: märtsis 1 päev, aprillis 4 päeva, mais 8 päeva.
Kõige enam registreeriti pilv-maa-välke 3. aprillil: 64 lööki.

Allikas: Riigi Ilmateenistus

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz