Juhtkiri: koroona kolmas nädal

Lääne Elu

info@le.ee

Joonistanud Ott Vallik.

Oleme kolm nädalat elanud eriolukorras – kool on koju kolitud ja kel vähegi võimalik, ka töö. Suur osa poodidest ja söögikohtadest on kinni nagu treeningsaalid ja spordiväljakudki. Tänavad on varasemaga võrreldes tunduvalt tühjemad ning inimesed vaatavad vastutulijaid võõristades.

Kui märtsi alguses tundus mõte võimalikust kodus püsimisest isegi tore ja paistis, et see võiks olla aeg, mil saab ära teha kevadise suurpuhastuse ja kaevata aiamaad, lugeda läbi öökapil ootavad raamatud ja vaadata ära kõik filmid, mis seni vaatamata, siis reaalsuse kohale jõudes olukord enam nii ilus ei tundu. Paljud neist, kes oma põhitööd ikka edasi peavad tegema, on tunnistanud, et töötamine võtab rohkem aega ja on koormavam kui päris kontoris – arvuti taga veedetakse palju rohkem tunde kui varem. Eriti kui oma töö kõrvalt tuleb lapsi õpetada ja mitu korda päevas süüa teha. Rääkimata pingetest, mida päevast päeva ja nädalast nädalasse pead-jalad koos olles tekivad.

Lohutust ei paku ka saabuvad uudised. Igal hommikul on küll hinges väike lootus, et ehk hakkab nakatunute arv stabiliseeruma või isegi vähenema, aga ennelõunati ette loetavad uudised seda ei kinnita. Koroonauudiste kõrval süveneb mure tuleviku pärast. Iga päevaga hakkab üha rohkem kohale jõudma teadmine, kui seotud kõik on ja kuidas iga lüli väljalangemine edasist elu mõjutab. Me ei tea, kas meil kuu aja pärast üldse on enam tööd. Ja kui ei ole, siis pole ka sissetulekuid, mille eest kaupu osta, ringi reisida või kultuuri tarbida. Rihm tuleb koomale tõmmata igal juhul.

Kodus muremõtteid mõeldes võib vaimne tervis tasapisi kannatama hakata. Et seda ei juhtuks, tuleb mõelda millelegi ilusale – tärkavale kevadele ja sellele, et ükskord saab see kõik mööda.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
2 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Häbi
4 aastat tagasi

ei ole kirjutada sellist negatiivset artiklit???
Kõigepealt olge õnnelikud ja rõõmsad, et teil üldse veel hing sees on! Ja see on igaühe oma teha, #püsikodus, #pesekäsi jne – järgi rangelt reegleid! Ja milline ÕNN kodus töötajatel -saab terve päeva oma kõige kallimatega koos olla, koos toimetada!!! Internet on ju kõigil – kõik kultuurisündmused on käe-jala juures. Tegutsege ja ärge hädaldage? Kõigile õnne ja päikest päevadesse!!! OLGE TERVED!!!

küüniline realism
4 aastat tagasi

nüüd nad lõpuks hakkavad avastama seda, mida targemad teadsid juba veebruaris.
kurb küll, aga hullem on alles ees. kõigil.