0

Tallinna õpilased koostasid läänlastele äriplaane

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Nina talu peretütre Piret Nõmmiku (keskel) antud info põhjal koostasid õpilased äriplaani ja terve rea ettepanekuid, kuidas ettevõte saaks veelgi paremini ennast majandada. Foto: Urmas Lauri

Tallinna kooli õpilased koostavad lõputööks Läänemaa ettevõtjatele äriplaane, mida neil tuleb kaitsta panga krediidikomisjoni ees.

Mustamäel asuva Tallinna 32. keskkooli 11. klassi õpilased käisid eelmisel teisipäeval Puise nina talus oma lõputööks materjali kogumas. Kahe nädalaga tuleb neil koostada äriplaan, mida minnakse kaitsma Swedbanki krediidikomisjoni ette. Krediidikomisjon otsustab, kas nende äriidee saaks ka pangalt laengu või mitte.

Majandusõpetaja Tiina Saare sõnul on õpilastele selgeks saanud väga olulised terminid: nad teavad, et sõna „tasuta” ei ole olemas ja et raha ei „leita”; nad teavad, kes on esmane maksumaksja, mil viisil riigieelarve tekib ja kes loovad lisandväärtust.

„Need noored inimesed otsustavad mõne aasta pärast päriselt meie majanduselu üle,” ütles Saar.

Saare sõnul pole just tavaline, et linnalapsed käivad maal ettevõtlust uurimas. „Soov oli, et noored saavad kokku päris tegijatega, kes tegelevad iga päev ettevõtlusega ja lahendavad päris olukordi,” selgitas õpetaja.

Lageda taeva all

Kuna majandustund toimus Puise Nina talus, tutvustas taluperenaine Leili Jõgisoo neile ka oma pere ettevõtmist. „Me alustasime 1999. aastal lageda taeva all,” ütles Jõgisoo. Neile tehti pakkumine kunagine Puise kalatsehh ära osta. „Ma ei tea, kas see oli hea või halb, aga selle [Nina talu] me ära ostsime.”

Jõgisood saavad õpilastelt kaks äriplaani, sest üks seltskond koostab selle peremehe, teine aga talu noorima peretütre Piret Nõmmiku räägitu põhjal.

Nagu koolitunnis kohane, sai iga laudkond oma ettevõtte, kelle esindaja neile oma lugu rääkima oli tulnud: Nina talu, Altmõisa külalistemaja, Uus-Vainu OÜ, PopAmps OÜ ja Matsalu Nord OÜ.

„Mõte sai alguse sellest, et istusime Mairega [Haapsalu linna kogukonnatöö spetsialist Maire Vilbas] koos ja arutasime võimalust, et kuidas noortele, kes õpivad majandust, selgeks teha, mil viisil päriselt majanduses toimetatakse,” meenutas endise Ridala valla maadel Kivikülas maakodu pidav Saar. „Eelmisel aastal vaatasime seltsimaju. Lastel oli ülesanne minna Läänemaal nendesse kohtadesse, kus mitte kedagi ega midagi ei ole, ja luua sinna midagi ägedat. Töö toimis väga hästi, lastele hakkas siin meeldima.”

Et asi oleks tõsine, oli õppesse kaasatud ka Haapsalu linnavalitsus. „Lapsed tegid oma kodutöö ära ja me esitasime selle linnavalitsuse ametnikele. Esimest korda oli lastel võimalus päriselt tagasisidet saada, nad ei kirjutanud oma töid sahtlisse,” lausus Saar. „Haapsalu linna kodulehele pandi kõik need tööd üles. Nii see koostöö kerima hakkas.”

Unistus kogukonnaköögist

Kiviküla külavanem Katrin Päevakene tahab PopAmps OÜga kogukonnaköögi avada.

„Me jõudsime selleni välja, et asja nimi on kohaliku toidu keskus,” kirjeldas Päevakene noortega toimunud arutelu tulemust. „Nad küsisid, et miks seda toidukeskust juba olemas ei ole.”

Päevakese sõnul usuvad noored kohalikku toitu väga. „Nad saavad aru, et kohalik toore peab jõudma kohalike inimesteni ja et see oleks keskkonnasäästlik,” ütles Päevakene.

Päevakene andis noortele ülesandeks tuua ühe katuse alla logistika, tootearendus, pakendamine ja turundus. „Kuna kõik teevad hetkel põlve otsas, oleks vaja keskust, kus sa saad arendada,” selgitas Päevakene.

Selles, et toidukeskuse loomine on võimalik, on Päevakene veendunud. „Vaatasime Muhu saarel Liiva keskust, nemad on suutnud oma 1883 elanikuga selle ära teha,” nentis Päevakene. „Oleme jõudnud arusaamisele, et kuna VTA-l [veterinaar- ja toiduametil] on nii karmid normid, peab kogukonnaköök olema toimivas kohas. Meile siin lauas meeldis [Haapsalu] väike Rimi. Pood on olemas, seal on parkla, vastas on turg. Seal on logistikaks kõik olemas, ka külmhoone. Sinna tekiks kindlasti lihalett, kalalett, piimalett, pagarid, pluss õppeköök või katselabor.”

Ka külastatavusega ei tekiks Päevakese sõnul probleeme. „Meil on Haapsalu ja kogu Hiiumaa turistid. Peab leidma magneti, mis hiidlased rajalt maha tõmbaks,” ütles Päevakene.

Kiire nõuanne

„Üllatuseks oli see, kui keeruline on siin maal pinnale jääda,” ütles Ilmar Jõgisoo räägitud Nina talu lugu kuulanud Mark Eemil Mustonen, „Kulud on väga suured, palju sõltub hooajast, talvel tulevad suured miinused, mis tuleb suvel tagasi teenida. See teeb kõik jube keeruliseks.”

„Kahe nädala jooksul mõtleme plaani välja,” kinnitas Villi-Pert Peebo. „Mõtteid on. Näiteks turismi poolelt: tubasid üüritakse välja booking.com-i kaudu, aga sinna tuleb maksta rohkem kui Airbnb-s. Seega võiks sinna üle minna. Kindlasti tuleb ka muid ideid.”

Mustonen lisas, et Nina talu tuleks paremini müüa ja rohkem reklaamida. „See laiendaks sihtgruppi,” nentis Mustonen.

Piret Nõmmikut kuulanud seltskond soovitas Nina talul teha juurde veel kolmaski saun ja arendada edasi oma suurepärase kalasupi brändi, näiteks pakkuda seda kauplustele. Nina talu peaks õpilaste arvates säilima rahuliku kohana. „Romantikapakett, linnuvaatlus- ja loodusraja pakett – siis on inimesel mugav valida. Ja muidugi Instagram!” andsid noored kiirelt nõu.

32. keskkooli koostatavad äriplaanid

  • Nina talu (2X)
  • Altmõisa külalistemaja
  • Uus-Vainu OÜ
  • PopAmps OÜ
  • Matsalu Nord OÜ

Fotod: Urmas Lauri

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz