Juhtkiri: kampaania korras

Saaremaal toimunud raske liiklusõnnetus jahmatas kogu Eestit. Kuigi roolijoodikute süül kaotab meil igal aastal elu kümneid inimesi, muutis Saaremaal juhtunu eriti traagiliseks see, et kihutanud roolijoodiku käe läbi hukkus ühe pere kolm põlvkonda. Kohe pärast õnnetust hakkati valju häälega rääkima roolijoodikute karistuste karmistamisest – tingimisi karistuse asemel kohe aastaks-paariks trellide taha.

Selliste šokeerivate, kogu ühiskonda puudutavate õnnetustega kaasneb üks häda – olukorda tahetakse kohe kampaania korras parandama hakata. Kampaaniatega kipub olema nii, et mõnda aega on teema kõrgendatud tähelepanu all, siis aga juhtub mingi muu õnnetus, mille puhul ühiskond valjuhäälselt leiab, et nüüd tuleks hoopis selle teemaga tõsiselt tegelema hakata.

Roolijoodikutega on püütud aastaid võidelda, aga seni pole miski aidanud. On olnud aegu, kui purjuspäi vahele jäänute nimed avaldati ajalehes – see kampaania vaibus, roolijoodikud jäid. Viimastel aastatel on purjuspäi roolis vahele jäänute autosid järjest rohkem konfiskeerima hakatud, aga seegi pole purjutajaid liiklusest eemal hoidnud. Võibolla paneks rangemad karistused – nagu reaalne vangistus või juhilubade äravõtmine – mõne mehe-naise mõtlema, aga vaevalt et see maanteed roolijoodikutest päris puhtad hoiaks. Viimasel ajal on olnud veelgi juhtumeid, kus lubadeta või napsutanutena rooli istunud kipuvad hoopis politsei eest ära sõitma.

Ilmselt ei olegi reeglite-karistuste võluvitsa, mis roolijoodikute vastu kiiresti aitaks. Võibolla jõuame lõputult rääkides-rääkides-rääkides selleni, et uue põlvkonna mentaliteet muutub, nagu see on läinud turvavöö kasutamisega. Aga võibolla peaks appi võtma tehnika ja kehtestama reegli, et igal autol peab olema alkolukk (nagu on kohustuslik suitsuandur). Kindlasti hiilib mõni nutikam tehnikamees sellest nõudest mööda, aga suurem osa ei viitsiks vast alkoluku lollitamisega vaeva nägema hakata.