1

Monika Undo: 2019. aasta sõnailm

Monika Undo. Foto: Arvo Tarmula
Monika Undo. Foto: Arvo Tarmula

Aasta lõpp on kokkuvõtete tegemise aeg. Mitmel pool maailmas on saanud tavaks valida aasta sõna. Nii näiteks on aasta sõnaks olnud post-truth (tõejärgne), justice (õiglus), toxic (mürgine), youthquake (kultuuriline, poliitiline või sotsiaalne muutus, mis põhineb noorte tegudel).

Oxfordi inglise keele sõnaraamatu koostajad valisid tänavuseks aasta sõnaks climate emergency (kliima hädaolukord). Samas on sõna kliima olnud üldse aasta jooksul igal pool kesksel kohal. Sõna hädaolukord on 2019. aastal aga ingliskeelses maailmas just kliima kontekstis enim kasutatud. Populaarne on olnud ka climate crisis (kliimakriis). Eestikeelses meedias torkab silma just sõna kliimakriis eelistamine.

Ameerika Merriam-Websteri sõnaraamatu koostajad valivad samuti aasta sõna. Tänavu tõsteti esile they (nemad). Võib ju tekkida küsimus, mis põhjusel pälvis tähelepanu asesõna. Kuna järjest enam räägitakse sooneutraalsusest, siis grammatiline sugu võib tekitada probleeme, kui ei soovita end mehe või naisena määratleda. Nii kasutatakse inglise keeles tihti he (meessoost tema) ja she (naissoost tema) asemel they. Aga inglise keeles on järjest populaarsemaks muutunud ka sooneutraalne ze.

Dictionary.com tegijad seevastu valisid 2019. aasta sõnaks existential (eksistentsiaalne), mis seostub meie planeedi ja elustiiliga. Samas paneb eksistentsiaalne meilt küsima suuri küsimusi, lisaks tuletab meelde, et valikud on tegelikult meie endi kätes.

Milline on aga eesti keele sõnailm aastal 2019? Mahlakatest sõnadest ja väljenditest sel aastal puudust ei ole, pilt on üsna värvikirev nagu sügisene mets. Näiteks presidendi pusale trükitud tekst „Sõna on vaba”. Või hoopis  punane joon, piir, millest üle astuda ei tohi, on kindlasti väljend, mis valimiste järel muutus tänu Kaja Kallasele väga populaarseks ja seda hakati kasutama erinevates kontekstides.

Kantar Emori strateegiakonsultant Kristiina Kruuse on välja toonud, et punasest joonest on saanud „piir, kaitsekilp, vankumatu veendumus, eraldaja, meie-nemad vastanduse looja, ületamatu takistus, erimeelsus, vastuolu, läbirääkimiste pidurdaja, oma põhimõtete piiritleja või lihtsalt aruteluteema”.

Üks huvitav sõna, mis tänavu kanda kinnitas, on suunamudija (influencer). Tähelepanuväärne on asjaolu, et suunamudija on lasteajakirjade Täheke ja Hea Laps 2019. aasta sõnade leiutamise võistluse üks võidusõnadest. Seega on hingekosutav tõdeda, et noorte seas on nii andekaid sõnaleidureid. Ilmselt on tegu eestlaste kiiksuga, et sõnavõistlustel aktiivselt osaleme ja alati on sõnasaak märkimisväärne olnud.

Valdur Mikita on oma keeleaabitsas kirjutanud: „Eesti keeleilma iseloomustab kirg uute sõnade loomise järele. See on väga huvitav fenomen, peegeldades üldrahvalikku soovi meie kõige suurema ja vanema ühisvara – eesti keele – loomisel kaasa lüüa. Usun, et see on üks kindel märk eesti keele elujõust.”

Veel tahaks esile tuua tänavu kõige eestilikumaks sõnaks valitud  sõnajalaõit. Sõnajalaõis võikski olla meie aasta sõna. Tõsi, kindlasti ei ole sõnajalaõis olnud nii kasutatav nagu punane joon, kuid sõnajalaõis on ilus ja kõlav sõna. Sõnajalaõie otsimises peegeldub usk õnne ja unistuste täitumisse.

Kõigi kriiside ja punaste joonte taustal on vaja ka tibatillukest lootuskiirt. Sõnajalaõis vähemasti sümboolselt seda pakub.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
uskmatu toomas
uskmatu toomas

Trump ütles puhtalt välja fack see teie climate.

wpDiscuz