0

Kadri Kerge: kriis kui kingitus

Kadri Kerge
Kadri Kerge

New Yorki saabusin esimest korda kaheksa aasta eest. Oli oktoobri viimane õhtu ja metropol võnkus halloween’i-pidustuste rütmis. Vana keldi püha all hallows’ eve ehk pühakutepäev on ameeriklaste seas üks populaarsemaid. Just siis vabanetakse oma igapäevasest maskist, et ümber kehastuda. Kes riietub unelmakangelaseks, kes elab pöörases rüüs välja oma salaihasid. Maskeerujad – miljonid inimesed mudilastest täiskasvanuteni – panevad fantaasiarikaste kostüümide planeerimisse kuudepikkuse pühendumise. Sarnase mastaabi ja ambitsiooniga pidustused olid mulle oma senisest kodulinnast Viinist tuttavad varasuvise eluballi kaudu. Ajaloolises raekojas peetakse igal aastal pompöösset pidudesarja, kuhu kogunevad linna tuhanded seiklusjanulised kodanikud. Samamoodi selleks, et kõige ekstravagantsemates kostüümides või tihti hoopis poolalasti, aga turvaliselt maskide taha peitudes end argipäevast distantseerida.

Töötasin parasjagu Coop Himmelb(l)au arhitektuuribüroos, kui selgus, et mu New Yorki lähetatud taotlus sai positiivse tagasiside ning Austriale tuleb joon alla tõmmata. Lõpetanud töönädala ühes riigis ja keeleruumis, suundusin Viini ülikoolielu viisaastakut sisaldava kohvriga teisele kontinendile ja linna ning alustasin esmaspäevast uut elu. New Yorgi esimesed kolm aastat möödusid seejärel arhitektuuribüroos Asymptote Architecture 10–12tunniste tööpäevadena seitse päeva nädalas. Elu kujunes üheks lõputult kulgevaks töövooks, mida struktureerisid magamispausid ning katkematusse projekteerimisse pikitud iga-aastased kümme puhkusepäeva. Tollest esimesest New Yorgi ametikohast „vabanesin” ootamatult ja äkki. Ühel reedel teatas ülemus tööaja lõppedes, et projekteerimist napib ning esmaspäeval pole vaja enam tulla.

Esmakordsele otsijale on New Yorgis töö leidmine sama keeruline nagu ajuoperatsioon. Protseduur algab advokaadi palkamise ja tööviisa taotlemisega; ette tuleb näidata esinduslik portfoolio senistest projektidest, elulookirjeldus, motivatsioonikiri ning soovitused endistest töökohtadest. Seejärel on vaja läbida kolm intervjuud ja tõestada, et tegemist on tõepoolest kõige targema, enesekindlama ning kõneosavama arhitektiga. Hea meeskonnatööoskus ning kõigi erialaste arvutiprogrammide valdamine on enda kandidatuuri esitamisel iseenesestmõistetavad. Tuleb olla enese meisterlik müügimees. Pakkumisest ilmajäämine võib müügistrateegiaga eksides olla sekundite mäng. Võib juhtuda, et sulle antakse kümme minutit, et kott pakkida ning töölt lahkuda. Seda kogesin kord, kui jätsin iga-aastasel arenguvestlusel täitmata lehekülgedepikkuse ankeedi ning lisasin kesk valget paberit ainsa ja ausa märkuse, et mul puudub ses büroos tulevik, kui palka ei tõsteta. Nagu öeldud – ebaameerikaliku otsekohesuse eest tuli mul otsekohe lõivu maksta. Kirjeldatud olukord ei loo mitte tunnet komistamisest ja kukkumisest, vaid on võrreldav pilvelõhkuja katuselt allasadamisega. Taipasin sellegipoolest kiirelt, et New Yorgis tuleb kohe üles tõusta ja edasi liikuda. Kriisiolukordi tuleb näha kui kingitust, leidmaks kõigi võimaluste linna veelgi parem pakkumine. Saatuslik palgasoov realiseerus juba järgmises arhitektuuribüroos.

Tööotsimise ruumiliselt eredaimaks mälestuseks ja kogemuseks on kandideerimine Chaneli esinduspoode kavandavasse arhitektide meeskonda Hongkongis. Vestlused toimusid moemaja Central Parki serval paikneva peakontori luksuslike ja maaliliste vaadetega ülakorrusel. Sain sellest erakordsest kõrghoonelummusest osa mitme kohtumise kestel, aga otsustasin siiski New Yorki jääda ja kolimist mitte ette võtta. Ümberasumist oleks eeldanud ka järgmine kandideerima ärgitanud ametikoht – Louis Vuittoni esindusi kavandav projekteerimismeeskond. Tolle töövestluse käigus selgus, et positsioon eeldab idarannikult riigi soojemale kaldale, San Franciscosse asumist. Ja endiselt – soovisin New Yorki jääda.

Tööga üheksas arhitektuuribüroos Tallinnas, Viinis ja New Yorgis olen õppinud, et uues kultuuriruumis tuleb kohaneda ümbritseva keskkonna kirjutatud ja kirjutamata reeglitega. Seda tuleb teha kiirelt, arvutikliki tempos. New York on mulle näidanud seda, et võib küll aastaid praktiseerida ning olla erialaselt hinnatud arhitekt, aga selle juurde peab kuuluma oskus jõuda tiheda tööturu konkurentsis soovitud intervjuudeni. Eraldi kadalipp on vestlused edukalt läbida ning siis magusad ametipakkumised pälvida. See linn on andnud taipamise, et pole olemas kukkumisi ega tõuse, on lihtsalt erinevad kogemused, mis, nagu hiljem selgub, juhatavad alati millegi paremani. Nagu laulis Frank Sinatra: „If you make it here, you will make it everywhere”. („Kui saad hakkama siin, saad hakkama igal pool”).

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz