0

Mihkel Nestor: Eesti majanduskasv üllatab

Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik
Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik

Kolmanda kvartali tugev majanduskasv käib vastu nii analüütikute ennustustele kui ka varasemale statistikale.

Äsja avaldatud andmetel kasvas Eesti SKT selle aasta kolmandas kvartalis 4,2 protsenti. Võttes arvesse mitmete teiste oluliste majandusindikaatorite nõrgenemist, on niivõrd kiire kasv kindlasti üllatav. Veelgi huvitavam pilt avaneb, kui vaadata, millel kasv põhines. Nimelt vedas värske statistika põhjal III kvartalis Eesti majandust peamiselt väliskaubandus. Kui ekspordi suur kasv pakkus üllatuse, siis vähemalt sama ootamatu oli väga aeglane eratarbimise kasv. Statistikaameti andmetel suurenes eratarbimine III kvartalis aastases võrdluses kõigest 1,2 protsenti. Küll revideeriti kaks korda kiiremaks kasvu II kvartalis. Ei saa välistada, et sama kordub III kvartali puhul: nimelt püsis kõigi teiste indikaatorite põhjal eratarbimine endiselt väga heas hoos. Üle kaheksaprotsendine palgakasv ja rekordiliselt madal tööpuudus hoidis tarbijate kindlustunnet kõrgel ja näiteks jaemüük suurenes samal ajal ligi 6 protsenti.

Kindlasti tuleb meeles pidada, et tegemist on statistikaameti esmase hinnanguga majanduskasvule ja järgnevad revisjonid võivad pilti tublisti muuta. Revisjonide võimaliku ulatuse üheks drastilisemaks näiteks on 2016. aasta I kvartal, kus esmase hinnangu põhjal suurenes Eesti SKP kõigest 1,7 protsenti, ent nüüdseks on majanduse toonaseks kasvukiiruseks hinnatud hoopis 4,8 protsenti.

Tegevusalade lõikes oli III kvartalis suurim majanduskasvu panustaja IT-sektor. Eelmise aastaga võrreldes suurenes info ja side tegevusalal lisandväärtus 16 protsenti, andes sellega 29 protsenti kogu majanduse lisandväärtuse tõusust. IT-sektori viimaste aastate edulugu on kandnud ettevõtete aina suurem võimekus teenuseid välisriikidesse müüa. Välismaal saab ilmselt küsida ka märkimisväärselt kõrgemat marginaali, kui see oleks võimalik väikesel Eesti turul. Jõudsalt on kasvanud ka info ja side jalajälg majanduses tervikuna: III kvartalis oli sektor lisandväärtuse alusel juba peaaegu sama suur kui veondus ja laondus või ehitussektor.

Tugeva panuse majanduskasvu andis ka hulgi- ja jaekaubandus, kus lisandväärtus kasvas aastaga ligi 8 protsenti. Ettevõtete majandustulemuste põhjal on lisandväärtuse kasvust võitnud küll vaid töötajad, samas kui sektori kasumlikkus on löögi all. Peaaegu sama suure panuse majanduskasvu andis ka veonduse ja laonduse tegevusala, mis suutis mullusega võrreldes tublisti suurendada ka kasumit.

Majanduskasvu andsid märkimisväärse negatiivse panuse kolm tegevusala: energeetika, mäetööstus ja ehitus. Energeetikas ja mäetööstuses on suureks probleemiks saanud siinse energiatootmise kõrge CO2 jalajälg, mis karmistuvate keskkonnanõuete tõttu ähvardab sektori konkurentsist suisa välja jätta. Ehituses on kõrgete mahtude taustal aga aina suurem proovikivi kasumlikkus.

Positiivsest III kvartalist hoolimata on Eesti majanduskasv siiski juba praegu hoogu maha võtmas ja on ebatõenäoline, et aasta lõpp teist samasugust üllatust suudaks pakkuda. Aasta algusest vabalanguses olnud tööstusettevõtete kindlustunne on jätkanud halvenemist ja jõudis novembris tasemele, kus see oli viimati 2009. aasta lõpus. Kõik see viitab tööstuse tootmismahu ja ekspordi jätkuvale langusele. Sisemaine nõudlus ennekõike eratarbimise näol peaks kasvu siiski positiivsena hoidma. 2020. aastaks ootab SEB paari protsendiga piirduvat majanduskasvu.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz