2019. aasta juubelilaulupeo järel on mitu organisatsiooni pööranud tähelepanu laulu- ja tantsupeol osalevate kollektiivide juhtide töö tasustamisele. 16. novembril ilmus Lääne Elus lugu Läänemaa dirigentide tööst („Kaua koorijuhid jaksavad ehk hobi korras laulupeole”). Artiklist saame kurvastusega lugeda, et koorijuhi tööd nimetatakse siiani hobiks ning seda ka valdkonna eest vastutava kohaliku võimu poolt.
Eesti koorijuhtide liit (EKL) on viimastel aastatel püüdnud selgitada igal võimalikul viisil mitmetel kohtumistel nii riigi esindajatele, kohaliku omavalitsuse juhtidele, koolidirektoritele kui ka koorivanematele ja lauljatele, et see töö on oluline töö Eesti inimestega, mis vajab väärilist tasu ja laiemat märkamist.
Koorijuht õpib oma eriala palju aastaid. Tööturul teistega võrdne ametikoht paraku puudub.
Keegi meie kolleegidest pole õppinud ja pühendunud muusikale, et saada nn ringijuhiks tegelemaks koorijuhtimisega hobi korras. Laulupeo repertuaari õpetamine nõuab professionaalset tööd – seda ei saa eitada keegi.
Kes on koorijuhi tööandja? Koorijuhi amet on tihti kohaliku omavalitsuse ametikoht, olgu see koolis, rahvamajas või MTÜ vormis. Kooride tegevus ja laulmine ei ole ainult „riigi asi” laulupeol esinemiseks. Riik ei võta koorijuhte tööle. See on töö oma valla laste, noorte ja täiskasvanutega – kohaliku kultuuriloo loomine ja valla kultuurielu rikkus, see on elukestev õpe, lauljate kvaliteetaeg ja sotsiaalne töö. See on töö valla inimeste vaimse, emotsionaalse ja ka füüsilise tervisega. See on lisaks muusikalisele poolele ka mitmekülgne preventatiivne tegevus.
Seega on kohalikul omavalitsusel väga keskne roll meie laulupidude traditsiooni ja koorikultuuri säilitamisel, mis algab siiski koorijuhi ja tema töö väärtustamisest.
Infot koorijuhtide töö, kutsetunnistuste ja töö tasustamise kohta saab EKLst ja meie kodulehelt.
Koorijuht väärib oma töö eest väärilist tasu. Ka Läänemaal.
Heli Jürgenson
Eesti koorijuhtide liidu juhatuse esimees