Veidi vähem kui aasta tagasi kirjutas Lääne Elu juhtkirjas, et innukalt euronorme järgiv Eesti riik on pürotehnika kasutamise reguleerimisel teinud võrreldes teiste Euroopa riikidega hoopis vähikäiku.
Nimelt võttis Euroopa Komisjon kuus aastat tagasi vastu uue pürotehnika müüki ja kasutamist reguleeriva direktiivi. Eestis hakkasid lõhkematerjaliseadusesse integreeritud uued normid kehtima 2017. aasta 4. juulil.
Kui sageli kukub välja nii, et Eesti valitsus on seadusena kehtestanud mõne eurodirektiivi kõige rangemad nõuded, siis pürotehnika kasutamist reguleeriva seadusega juhtus täpselt vastupidi – käske-keelde leevendati, vanusepiire alandati. See tähendas aga juhuslike paugutajate hulga järsku kasvu ja paljude inimeste kannatuse proovile panemist.
Tegelikult hakkasid juba siis paljud Euroopa riigid mõtlema sellele, kuidas teha pauku uut moodi – et oleks ilusam, võimsam ja samal ajal keskkonda vähem saastavam ega tekitaks stressi kodu- ja metsloomadele ning muidugi inimestele. Ilutulestikutootjad töötasid välja meetodi, mis tagas visuaalselt veelgi uhkema vaatemängu ja on vana kooli omast tunduvalt vaiksem. Käibele läks uus ingliskeelne termin: silent firework ehk vaikne ilutulestik.
Miks seda tehti? Sest kogu maailmas on inimesi, kes tulevärgi lummavast ilust hoolimata ei ole õnnelikud helide üle, mida see võimas vaatemäng tekitab. See ei ole ainult Eesti probleem.
Maailmas on aina rohkem linnu, kes teatavad ametlikult, et loobuvad suurte paukude saatel toimuvatest tulevärkidest ja valivad uue aja vaiksema ilutulestiku. Nii väikelapsed kui ka lemmikloomad jäävad siis ehmatamata.
Samal ajal teevad mõned linnad veelgi moodsama valiku – lasersõu. Eelmisel aastal otsustas selle kasuks näiteks Espoo linnavalitsus Soomes. Kuuldavasti kaalutakse asja ka Helsingis.
Milline on Haapsalu valik?
Lemmi linnapeaks.