12

Andrus Karnau: Helme ja tema hirm

Andrus Karnau

Andrus Karnau

andrus.karnau@le.ee

Andrus Karnau. Foto: Arvo Tarmula
Andrus Karnau.
Foto: Arvo Tarmula

Esimesena pani seda tähele kirjanik Tõnu Õnnepalu. „Kahju, et me osutusime siiski päris tavaliseks oma mineviku käes vaevlevaks postkommunistlikuks maaks ega olnudki see modernistlik ja edumeelne Põhjamaa, nagu vahepeal vist püüdsime ennast uskuma panna,“ kirjutas Õnnepalu mullu augustis Edasis.

Õnnepalu arutles peamiselt samasooliste õiguste kontekstis. Riigikogu võttis kooseluseaduse oktoobris 2014 vastu 40 poolthäälega. Et kooseluseadus oleks elama hakanud, oleks vaja olnud riigikogu häälteenamust ehk 51 häält.

Puuduvad 11 häält näitasid juba toona, et Eesti on pöördumas. Aga võimul oli Reformierakond ja seejärel Keskerakond, kes hirmust võimu kaotada ei julgenud teha ühtegi pööret. Me ei saanud sellest toona aru. Viis aastat hiljem on EKRE võimul.

Õigupoolest pidi see kolumn rääkima siseminister Mart Helme ettepanekutest võõrtööjõu riiki toomise uute reeglite kohta, mis peaksid konkurentsi muutma ausamaks. Vähemalt siseministeerium nii väidab. Aga et kirjutada igavat kolumni, mis räägib ligi 19 000 inimesest, peamiselt Ukrainast tulnud töölisest, on vaja mõista konteksti. Viimane räägib aga sellest, et Eesti soovib oma piirid sulgeda, ehitada uhkes üksinduses rahvusriiki, mille elanike enamuse kokkukuuluvus põhineb vereliinil.

Mullusest 3,9protsendisest majanduskasvust andis välistööjõud hinnanguliselt 1,3 protsenti. Peale selle, et töökäsi on sõna otseses mõttes puudu, näeb Eesti Panga analüüs võõrtööjõus ka olulist palgakasvu pidurdajat. See võib kõlada julmalt inimese jaoks, kes teenib mõne suurpoe kassas väga väikest tasu, aga palgakasv on majanduse kui terviku jaoks konkurentsiprobleem. Me vajame neid inimesi, kes tulnud Moldovast, Venemaalt, Usbekistanist, Valgevenest ja Ukrainast. Nii nagu nemad vajavad töökohta Eestis. Paar kuud tagasi rääkis üks Lihula lähedal suurfarmis töötav kõrgharidusega ukrainlane ajalehele Lääne Elu, et kogub raha kodumaal maja ehitamiseks. Eestis on ilmselt tuhandeid maju, mille ehitamise algkapital on samamoodi Soomes või kusagil kaugemal töö käies kogutud. See on meile tuttav teema.

Võõrtööjõu sotsiaalsed tagatised on probleem. See moonutab konkurentsitingimusi, kui ühes firmas on inimesed, kes on valmis sõna otseses mõttes 24/7 rabama, et võimalikult lühikese ajaga võimalikult palju teenida. Ümbrikupalk ehituses on probleem, seda ei eita keegi, aga keegi pole seni olnud valmis seda ka lahendama. Ümbrikupalga uus versioon on see, kui Poola rendifirma kaudu tulevad ukrainlased ehitama. Või tulevad lihtsalt niisama mustalt üle piiri. Majandusseadused on karmid, aga õiglased. Kui kusagil on töökoht, siis leidub kätepaar. Salaja või seaduslikult, aga töö tegemata ei jää.

„Kui rahvusriiki hävitatakse mingi renditööjõu, illegaalse tööjõu, orjatööjõuga, siis sellega me nõus ei ole,“ ütles EKRE esimees Mart Helme aprillis ERRile.

Kuigi siseministeerium ütleb, et välistööjõu uued piirangud peavad konkurentsi olukorda ausamaks muutma ja maksupettusi vähendama, siis Helme ei teinud ka kolmapäeval saladust, et muudatuste eesmärki dikteerib tema erakonna ideoloogia – välismaalased ei ole Eestisse oodatud.

„Eestlaste suhtarv Eesti 1,3 miljoni elaniku seas langes eelmisel aastal ja valedel alustel Eestisse jõudval võõrtööjõul on selles oma roll,“ ütles Helme Äripäeva teatel.

Helme hirm või õigupoolest tema partei valijates üles köetud kartus kõige võõra ees on hakanud meie majanduspoliitikat dikteerima. See pole enam vaidlus väikese vähemuse õiguse üle enda kooselu abieluks nimetada. See on juba midagi enamat. See muudab meid kõiki.

Arvamus on varem ilmunud Postimehes

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Ikka
Ikka

EKREt tûmitades üritad endale plusse koguda. Effekt on vstupidine, Andrus.

K.S
K.S

8.mail.2018 aastal kirjutas seesama sulesepp artikli siinsamas LEs sellest kuidas Dirhamis on veetemperatuuri andur rivist väljas ja kuidas ametnikud proovivad probleemi lahendada… Proovivad siiamaani ja ka sulesepp vaikib…Tähendab, kahjuks ei vaiki vaid on leidnud omale hoopis uue teema EKRE ja tema pooldajate vihkamise näol…

Vaataja
Vaataja

Oehh… Karnau ja tema hirmud.
Muide, mis on need “samasooliste õigused”, mis pole neile tagatud? Mis loomad siis nemad on, et neile inimõigused ja seadused ei kehti?! Minu simis on nad ikka inimesed nagu iga teine. Õigused on ju tagatud! Sealhulgas elementaarne õigus armastada ja koos elada kellega iganes soovivad, kaasomandisse knnisvara soetada, pärandada jne. Homoseksuaalide eestkõnelejate eesmärk ei ole mitte tagada oma õigusi (sest kõik juriidiliselt olulised ja vajalikud on juba tagatud!), vaid egoistlik ja nartsissistlik soov paista välja, esineda, lasta end pidada teistest paremaks. Mingi hingeline trauma ja alaväärsuse teema, aga seda ei ravita seadustega, vaid psühhoterapeudi abiga pigem.

Nimi (vabatahtlik)
Nimi (vabatahtlik)

Mõttevahetuse ergutuseks siia uuemaid uudiseid-kas pole paradoks, et “Helme hirmud” kipuvad järjest realiseeruma. Kasvõi seesamune sotside poolt keelatuks kuulutatud võrdlus NL-duga. Aga kui keelama hakatakse võrdlusi, tööjõud saabub meile jälle samadest vennasvabariikidest kui nõuka aegadel jne? Mille eest siis Helmet nahutatakse, kas hirmu eest mida ta sisestab, et ta on nagu isetäituv ennustus?
Pole ei Ekrest, ega valinud neid, lihtsalt jälgin poliitikat.

jojo
jojo
“Peale selle, et töökäsi on sõna otseses mõttes puudu, näeb Eesti Panga analüüs võõrtööjõus ka olulist palgakasvu pidurdajat”, kirjutab Karnau. Ainus viis kuidas see lause ülejäänud teksti keldrikakanduseks ei kägarda on see kui Karnau peab madalat palka millekski positiivseks. Madalad palgad ei soosi ettevõtete ja seega ka kogu majanduse arengut. Seega ei saa Karnau mõttekäiguga nõustuda. Õnnepalu võis märgata mis ta märkas, aga millal ja kes märkaks, et me ei ela modernismis vaid postmodernismis mitte postkommunismis, kuigi postmodernism on midagi, mis on poolel teel sinna tagasi. Lääneriikide jaoks, kes pole seal veel olnud – nende jaoks edasi. Meie jaoks tagasi.… Loe rohkem »
Nimi (vabatahtlik)
Nimi (vabatahtlik)
Lihtsustatud mõtteviis, mis tugineb ikka veel paljudele armsale arusaamisele, et läänelik tarbimisele ja (lõputule)maj kasvule ehitatud ühiskonnamudel ongi see ajaloo õnnis lõppjaam. Tegelikult on selge, et selleks ei jätku maailmas tegelikult ressursse(kasvõi sedasama töökat rahvast, sest kes siis neile ja järgmistele tarbimisparadiisi üles peaks ehitama?) ja see üheülbastumine milleni see viiks ajaks meid kõiki iiveldama. Sellele tõdemusele ei oska keegi praegu lahendust pakkuda, sellepärast levivad retromeelsed õpetused nagu rahvuskonservatiivsus jms. Need ehk aitavad vähemalt aega võita. Toodud näide maja ehtamiseks raha koguvast võõrtöötajast on kena, aga teatud(kasvav, sest kodumaa armastus taandub kiiresti üks elu tuleb veeta seal kus paremad pakkumised… Loe rohkem »
Aleks
Aleks

Tüüpilise sotsist globalisti hala.

Vaikus
Vaikus

Ma arvan, et sellele indiviidile (sm. Maet Helme) pole üldsegi mõtet tähelepanu pöörata! Jätame ta üksinda hüüdma ja tatti pritsima. Küll ta ära väsib, kui keegi tähelepanu ei pööra!

Ahjaa
Ahjaa

Väga hea. Ja ärge teie valima ka minge ! Tuleb vähem segadust

jaanus
jaanus

Huvitav on asjaolu, et kuigi Helme räägib maksude suhtes
õiget juttu, kõik,nii välismaalased kui omad peavad makse maksma,siis , kui meeenutada Mart Helme endakäitumist Moskva saatkonna renoveerimisel-teatavasti käois seal ainult sularaha käest-kätte-siis on üsna tõenäoline,et enamus EKRE totajatest on saanud võis saavad ka praegu osa oma teenistusest mitte päris ametlikult. Nii,et seadused olgu ikka kõigile võrdsed,niii omale esiti kui võõrale.ü

Erx
Erx

Hea arutlus Andruselt. Eesti majandus hakkab toppama varsti üsna tugevalt, sest majandus on 21. sajandil globaalne. Need riigid, millised sellest aru ei saa jäävad kaotajaks. Lisaks teeb muret uue valitsuse raha tuuldeloopimine raudteedesse, tasuta bussisõitudesse ja põlevkivisse. Meie peamine mureküsimus on regionaalareng. Maaelu parandab hea infrastruktuur ja seda ei kindlusta mitte Turba-Riisipere raudteemagistraal, vaid igas külas iga talu juurde viiv korralik tee ja tõrgeteta side.

ets
ets

…ja monopol peab ka kindlasti olema 🙂

wpDiscuz