Haapsalu raekojas näeb endisaegseid kodusid

Kaire Reiljan

kaire@le.ee

Kahe kodu näitusel on eksponaate, mida ei pea ainult eemalt vaatama, vaid võib ka kasutada. Foto Arvo Tarmula

Haapsalu raekojas reedel avatud näitus „Kaks kodu” laseb külastajail heita pilgu kahte sajandivahetuse Haapsalu kodusse.

Näituse ühe koostaja Karin Mägi sõnul on näitusele valitud kaks Haapsalu linnakodanike kodu – üks 19. sajandi lõpust, teine 20. sajandi algusest. „Kui raekoja ühes tiivas näeme kuurorti külalise pilgu läbi, siis teises tiivas haapsallase kodu interjööri,” ütles ta.

Varasem kodu on inspiratsiooni saanud Supeluse tänaval asuvast Villa Fridheimist, kus elasid Haapsalu jahtklubi kommodoor Rudolf von Gernet ja tema abikaasa, helilooja Rudolf Tobiase klaveriõpetaja Katharina.

Läinud sajandi alguse kodu on Mägi sõnul kokku pandud kahest Haapsalu kodust – kälimeeste, raamatupidaja Johannes Valdmanni ja kapten Harald Dampfi elukohtadest Haapsalus Uus-Sadama 8 ja Õhtu Kallas 3. Valdmanni abikaasa oli Emilie Reinmann ja Dampfi abikaasa viimase õde Olga.

Mägi sõnul valiti näitusele just need kodud seetõttu, et neist on muuseumis palju fotosid. Ta lisas, et kodud on sisustatud küll konkreetsete kodude järgi, kuid esemed ise on pärit mitmelt poolt – muuseumis leiduvate esemete kõrval on ajastusse sobivat mööblit saadud ka inimestelt.

Mägi tõstis esile seda, et Tallinnast Eesti teatri- ja muusikamuuseumist rändas näituse ajaks tagasi Haapsallu helilooja Cyrillus Kreegi klaver. Et oleks tunda Haapsalu hõngu, on lastud õmmelda koopia ühest mõne aasta eest Lembitu tänava majast välja tulnud kleidist. Mägi lisas, et koopia on valmistatud selleks, et inimesed saaksid kleiti lähemalt uurida.

Avatav näitus erineb tavapärastest, sest eksponaate saab katsuda. „Tahaksime anda edasi kodutunnet. Et külastaja ei tunneks end nagu muuseumis, vaid saaks istuda toolil, lugeda ajalehti, vaadata pilte,” kirjeldas Mägi.

Vaatamiseks on välja pandud albumid, kuhu muuseumitöötajad on kogunud lugusid omaaegsetest tuntumatest Haapsalu perekondadest nagu Hunniused, Arronetid, Büllid, Vekšinid jt. Mägi ütles, et albumitesse on jäetud ka tühje lehti, kuhu näitusekülastajad saavad oma peredest kirjutada.

Näituse koostajate Mägi ja Asta Veenpere sõnul on näituse üks eesmärk julgustada hoidma perekondade ja kodude lugusid au sees. „Kodu on rohkem kui lihtsalt mööbliga sisustatud elukoht. Kodu on pelgupaik, koht, kus olla sundimatult koos oluliste inimestega. Kodutunde loob ju eelkõige perekond. Näitusel on peale interjöörifotode tähelepanu pööratud ka elustiilile, ametitele ja hobidele,” ütles Mägi. Näituse kujundas Anneliis Aunapuu.

Fotod Arvo Tarmula

 

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments