Eugen Veges: vigadest tuleks õppida

Töötatasu alammäär kasvab. Kasvab aritmeetiline keskmine ja mediaanpalk, kirjutab ettevõtja Eugen Veges.

Eelmise aasta viimases kvartalis jõudis (aritmeetiline) keskmine brutopalk 1384 euroni (statistikaamet), mediaanpalk (summa, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid on võrdselt) 1058 euroni (maksu- ja tolliamet). Keskmise inimese sissetulekud justkui kasvavad, enamuse sissetulekud on endiselt kesised. Jääb mulje justkui miinimumpalka ja pensione tõstetakse vaid selleks, et otsustajate sissetulekuid veelgi enam kergitada.

Statistikaameti andmetel on hõivatud ametikohti 587 045 (2018, IV kvartal). Miinimumpalka või sellest väiksemat palka teenivad palgasaajatest ligi viiendik (hinnanguliselt 115 000).

Politsei-ja piirivalveameti andmetel anti 2018. aasta esimese kümne kuuga välja 13 410 ajutist tööluba. Tegemist on töötasuga, mis meie inimeste toidulauale ei jõua.

Eestis on 349 629 riikliku pensioni saajat (2018, sotsiaalkindlustusamet).

Töötuna on arvel 31081 inimest (detsembri lõpp, 2018). Nende arv on suurem, kuna kõik töötud ei võta arvele. Kui tööturaha ei maksta ja sobivaid töökohti ei pakuta, siis pole mõtet töötukassa vahet käia, oma aega ja raha kulutada.

Tuginedes mediaanpalgale (1058 eurot) ja arvestades seda, et miinimumpalka või sellest väiksemat töötasu teenivad 115 000 palgasaajat, siis pole keeruline matemaatiliselt tuletada, et 600 eurost või sellest madalamat töötasu teenivad vähemalt 200 000 palga saajat. Neid võib olla mõnevõrra rohkem või vähem, kuid see pole määrav.

Kui erandid (teenitakse lisatulu jmt) välja arvata, siis elab Eestis hinnanguliselt 600 000 inimest, kelle sissetulek kuus jääb alla 600 eurot. Nende hulka kuuluvad alla 600 eurost brutopalka teenivad töötajad (ca 200 000), pensionärid (349 629), töötud (hinnanguliselt 50 000, sh 31 081 registreeritud).

Statistikaameti andmetel elab Eestis 1 323 820 inimest. Kuni 19 aastaseid lapsi on 261 605 (2018). Kui laste arv sisstuleku saajate hulgast elimineerida, siis võib väita, et 56 protsendi Eestimaa elanike sissetulek ei ületa 600 eurot kuus.

Ka 500 euroga annab ära elada. Kuid kui valitud (riigikogu liikmed) leiavad, et neile on lisaks 4009 eurosele palgale vaja kuluhüvitisi (30 protsenti palgast), siis tekitab see trotsi. Kodanikud peavad nende arved kinni maksma.

EKRE populaarsus ühiskonnas pole üllatus. Otsustusahel vajab muutmist. EKRE oli ainukeseks õlekõrreks, mida valimised pakkusid. Sellest kinni haaramine ei tee ootuste nurjumise korral olukorda hullemaks. Varasema võimu süüdistused uue koalitsiooni aadressil on peegelpilt neist endist.

Vaadakem muret laenukoormuse kasvatamise pärast. Reformierakonna võim liitis haigekassa ja töötukassa vahendid riigi kassareserviga. Näiliselt (statistiline) riigivõlg ei kasvanud, tegelikult kasvas. Hoiatatakse maksukoormuse kasvu eest. Töötuskindlustuse maksu kehetestamisega kasvatati maksukoormust. Statistika töötuskindlustuse maksu maksuna ei arvesta, kuid see ei muuda tegelikkust. Haigusrahade maksmise vähendamisega ja ettevõtjatele kohustuste panemisega on sama lugu. Tegemist on maksustamisega. Elanike sundkulusid (maksusid) on pidevalt ja jõudsalt kergitatud.

Miinimumpalk ja pension võivad kasvada, kuid sellest ei piisa. Kui võim kasvatab endale tehtavaid kulutusi kiiremini, siis pole sellest kasu. Protsendiline kasv tuhande euro tasemelt on saja euro tasemelt kasvamisega kümme korda kopsakam. Ebavõrdsust tuleb ohjata.

Palgakasvu mootoriks ei saa jääda avaliku sektori palga kasv. Maksurahast maksu laekumine ei tee ühiskonda jõukamaks. Tegemist on raha ühest taskust teise tõstmisega, kuid lisaraha sellest ei tekki. Avalik sektor võib tagada kindlustunnet ja mugavust, kuid mitte rahalist tulu. Kui soovime luua jõukust, siis peab palgakasv tulema erasektorist.

Kümmekond aastat tagasi olime samas olukorras – palgakasvu mootoriks oli avalik sektor. Tollane peaminister väitis, et kui see on kriis, siis tahaks ta selles elada. Plahvatuseni (majanduskriisini) ei kulunud palju aega, selle mõjusid (kahekohalist majanduslangust) oleks saanud pehmendada. Vigadest tuleks õppida.

Eugen Veges