0

Eugen Veges: Eesti maksukoormus ei ole madal

Lääne Elu

info@le.ee


Viimaste aastatega on Eestist saanud väga kõrge maksukoormusega riik. Endiselt väidetakse aga vastupidist, kirjutab Eugen Veges.

Eesti maksukoormus on Euroopa Liidu ja OECD mõistes suhteliselt madal. Seda väidab sotsiaalminister Tanel Kiik.

Kui üks minister arvab nii, siis võivad sama arvata ka teised valitsusliikmed. Tegemist on aga vale seisukohaga.

Terminoloogiat ja statistikat saab tõlgendada erinevalt, samuti ka maksustamist. Otsustajad ühiskonnas lähenevad maksustamisele paraku lihtsustatud kujul: maksustamise ja eelarve maksutulu vahele asetatakse võrdusmärk.

Mainitud lähenemine annab moonutatud kuvandi ühiskonnas toimuvatest protsessidest. Apsakad maksupoliitikas on aga väga valusad.

Madala maksukoormuse müüt soosib trikitamisi maksustamises. Näiteks võib tuua tulumaksu langetamise varjus teiste maksude tõstmise. Töötuskindlustusmaksu oli obrok, mida tulumaksu langetamise eest nõuti.

Maksutulu ühelt realt teisele tõstmine võimaldas küll maksukoormuse kasvu tegelikkusest madalamana näidata, kuid segadust kaasnes palju.

Riigilõive võib samuti seostada trikitamistega. Peavad ju need kulupõhised olema, on aga palju kõrgemad. Tegemist on seega varjatud maksustamisega.

Maksustamise vankri ette on rakendatud isegi monopoolsed riigiettevõtted.

Nende hinnapoliitikaga teenitakse kopsakat dividenditulu. Eesti Energia AS jpt on usinad maksutulu sissenõudjaid. Demokraatiat harrastavates riikides selliselt ei toimita. 

Eestis harrastatav poliitiline kultuur põhineb paljuski pettusel. Puhtam ei ole ka maksupoliitika: varjatud maksustamisest on saanud tava.

Viimaste aastatega on Eestist saanud väga kõrge maksukoormusega riik.

Endiselt väidetakse aga vastupidist. Lähenemist maksustamisele tuleb muuta, loobuda lihtsustatud lähenemisest. Maksukoormus ei võrdu üksnes riigi ja kohalike omavalitsuste maksulaekumiste ja kogutoodangu jagatisega – tegemist on palju avarama mõistega.

Eesti vajaks ostuvõimelisemat elanikkonda. Selleks tuleb muuta maksu- ja seaduskeskkonda elanike kesksemaks. Võiksime (riigina) olla atraktiivsed, oleme aga põikpäised ja paindumatud ning edasiviivate sammude asemel trikitame maksude ja sotsiaaltagatistega.

Maksustamise üle otsustajad võiksid teadvustada, et uute maksude kehtestamine ega maksumäärade tõstmine pole lahendus. Lahendus peitub elanike sissetulekute kasvus.

Maksulaekumine Eestis kasvab kosmilise kiirusega. Statistikaameti andmetel kasvas maksulaekumine oktoobris (eelmise aastaga võrreldes) 12,5%. Seda on enam, kui vaja. Kasv on liialt kiire. Sellega kaasnevad tagasilöögid.

Viide:

Mõõtühik: tuhat eurot

Eugen Veges, ettevõtja

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz