Kas teadsid, et diislikütuse loomise ajendiks sai 1892. aastal Rudolf Dieseli leiutatud omanimeline mootor? Sellest ajast peale on selle mootori jaoks erinevaid kütuseid katsetatud ja välja arendatud ning diisli kohta on hakanud levima mitmeid legende. Neist kõige levinumaid kommenteerib Neste Eesti hulgimüügijuht Urmas Kuuse:
Müüt nr 1: Diiselmootorite CO2 heide on suurem
Tegelikkus: Kui panna kõrvuti võrreldava võimsusega uus bensiinimootor ja diiselmootor, siis viimase CO2 heide on väiksem.
Auto- ja kütusetootjad on teinud suuri investeeringuid, et diiselmootorite kütusekulu ja kahjulike heitgaaside kogused väheneks. Parandatud on diislikütuste keemilisi ja füüsikalisi omadusi ning täna on need märkimisväärselt keskkonnasõbralikumad. Vähendatud on ka diiselmootori töötamisel tekkivate toksiliste heitgaaside ja kõvade osakeste taset ning muutunud on mootorite projekteerimislahendused. Kaasaegsed diiselmootorid on sertifitseeritud lubatud heitkoguste tasemele vastavalt, olenemata sellest, millist kütust mootor põletab. Kõik see ei tekkinud üleöö, vaid on arenenud koos arusaamisega, et kahjulike heitkoguste taset tuleb vähendada ja kütusekulu kilomeetri kohta peab olema võimalikult madal.
Müüt nr 2: Diisli võimsus on madalam
Tegelikkus: Kaasaegsed diiselmootorid, mis kasutavad kvaliteetset kütust, on piisavalt võimsad, et pakkuda bensiinimootoritele tugevat konkurentsi.
Ajalooliselt on bensiinimootorid olnud lihtsamad ning neil olnud rohkem võimsust kui samaväärsetel diislitel. Oluline aspekt nende mootorite juures on olnud ka silindri temperatuuri tõus, mis on diiselmootoril madalam ning seetõttu on ka selle võimsus madalam – kuid kaasaegsed tehnoloogiad suudavad probleemi suurel määral kompenseerida ning seetõttu on tänapäevase diiselmootori jõudlus paranenud. Ei tasu ka unustada diiselmootorite madalamat kütusekulu ning vähenenud CO2, CO, HC ja tahkete osakeste heitkoguseid. Võib mõelda ka nii: kui suurematel sõidukitel nagu näiteks veoautodel oleks peal bensiinimootor, oleks nende kütusekulu ja CO2 hulk oluliselt suurem.
Müüt nr 3: Diiselmootor on vananenud
Tegelikkus: Uued diiselmootorid esindavad progressiivset tehnoloogiat, kus on tagatud transpordi võimsus, ohutus ja tõhusus.
Auto- ja kütusetööstus tegeleb jätkuvalt diiselmootorite ja -kütuste uuendamisega, seetõttu tasub ka täna valikuid teha sõidukijuhi vajadustest lähtuvalt. Fakt on see, et bensiinimootorid ei ole ökonoomsed ega keskkonnasõbralikud ning ei sobi suurtele autodele. Hübriidmootorid sobivad peamiselt linnasõitudeks või lühikeste vahemaade läbimiseks. Ning diiselmootor ei ole kõige parem valik väikestele autodele ja lühikeste vahemaade läbimiseks. Ei ole üht parimat lahendust, vaid kõik sõltub inimese vajadustest. Uutes mootorites taastuvtoorainest diislikütust kasutades on võimalik vähendada sõiduki keskkonnakahjusid.
Müüt nr 4: Diislikütuse tahkete osakeste filter (DPF) tekitab diiselautode omanikele lisakulutusi
Tegelikkus: DPF aitab mootorist tahkeid osakesi puhastada ning mootori nõuetekohasel hooldamisel ja kvaliteetse kütuse kasutamisel sõiduomadused paranevad.
Tahkete osakeste filtreid kasutatakse nii bensiini- kui diiselmootoritel, et autod saastaks vähem keskkonda. Ja kütust, mis mootorisse jõudnud, hoiab filter kõrgel temperatuuril, et see saaks täielikult ära põleda. Kvaliteetse diislikütusega tekib vähem tahkeid osakesi ning DPF filter püsib kauem puhtana. Kui sealjuures ka mootor on nõuetekohaselt hooldatud, parandab tahkete osakeste filter auto sõiduomadusi nii lühi- kui ka pikaajalises perspektiivis.
Müüt nr 5: Diiselkütus külmub miinuskraadidega
Tegelikkus: Suve- ja talveperioodil on tanklates saadaval erinevad diislikütused, talvine diislikütus kannatab ka kõige tugevamaid miinuskraade.
Eesti kliima on muutlik, kuid mitte ennustamatu. Talveperioodil on tanklates saadaval arktiline diislikütus, mis kannatab kuni -26 kraadi, Neste Pro Dieseli puhul isegi kuni -37 kraadi. Suvel aga diislikütus, mis sobib kasutamiseks plusskraadidega. Sügiseti ja kevadeti pakutakse nn üleminekuperioodi kütust, mille temperatuuritaluvus on kuni -20 kraadi. Diiselmootoriga ei teki miinuskraadidega probleeme, kui kasutada hooajale sobivat kütust ning hoida ka üldiselt auto heas tehnilises seisukorras.
Müüt nr 6: Taastuvtoorainest diislikütuse kasutamisel tootja garantii enam ei kehti
Tegelikkus: Sertifitseeritud kütuste kasutamisel reeglina garantii kehtib, garantiitingimused ei pruugi alati tagatud olla, kui tankida uude autosse traditsioonilist biodiislit.
Taastuvtoorainet sisaldavate diislikütuse puhul on oluline teada, et uue põlvkonna taastuvtoorainest toodetud diislikütus HVO ning traditsiooniline biodiisel FAME ei ole üks ja seesama. Mõlema tooraineks on orgaaniline biomassis, kuid valmistamisprotsess on väga erinev. HVO-d toodetakse taimeõlidest, toiduainete ja loomsete rasvade töötlemise jääkidest, lõpptoode on keemiliselt identne fossiilkütusega, kuid ei sisalda ühtegi tilka õli. FAME-t saadakse taimeõlide või rasvade esterdamise teel ehk selles kütuses sisaldub õli, mistõttu on seda lubatud kütusesse mitte üle 7 protsenti.
Bensiinijaamas on saadaval ainult kõrgeima kvaliteediga sertifitseeritud kütused. Näiteks Neste Pro Diesel sisaldab HVO-d, mis on sertifitseeritud kütus, mille kasutamisel jääb auto garantii igal juhul kehtima. Selline kütus vastab kõrgeimatele kütusekvaliteedi standarditele, mis muudab selle keskkonnasõbralikumaks ning parandab ka auto sõiduomadusi. Muu hulgas vastab see kütus ülemaailmse kütuseharta standarditele, st Euroopa, Ameerika Ühendriikide ja Aasia autotootjate nõuetele kütuse suhtes. Oluline on aga meeles pidada, et garantiitingimused ei pruugi alati tagatud olla siis, kui tankida uude autosse traditsioonilist biodiislit FAME.
Enne turule tulekut läbivad autod mitmeid rangeid teste, sealhulgas ühilduvuse sertifitseeritud kütustega. Kütusel, millele kvaliteedisertifikaadid kehtivad, ei saa olla garantii piiramise põhjuseid.
Nestest
Kui aga räägime bio-kütusest, on selleks siis bensiin või diisel, ei tohiks jätta rääkimata ka selle otsestest mõjudest inimestele: toiduainete kallinemine. Biokütus nimelt kasvab põllul samaväärselt toiduainetega, kuna selle allikateks on mais, raps jms. Seega sarnaselt USA kogemusele, kui biolisandid kütuses tehakse kohustuslikuks ning need kütused hakkavad põllupindala nimel võistlema toiduainetega, võib samaväärselt USA-le oodata toiduainete üleüldist kallinemist.
Ei maksa jama ajada. Eestis ei ole mitte kunagi müüdud ARKTILIST diislikütust. Selle nimetuse võib talvediislile anda kuid arktiline see pole.