5

Tiit Salumäe: vabadus tähendab vastutust minna valima

Tiit Salumäe
Tiit Salumäe

Soovin, et võiksime olla head ja isamaad armastavad kodanikud ka riigikogu valimistel. Valimine on nii õigus kui ka kohustus. Ma ei pea siiraks, kui hardunult lauldakse armsast isamaast ja tullakse aastapäeva üritustele vabadussammaste juurde, kirikutesse ja vastuvõttudele, aga unustatakse oma isamaa valimiste päeval.

Valimiste suhtes kriitiline hoiak pärineb minu arvates nõukogude okupatsiooni ajast. Toona oli valimistel osalemise protsent ikka üle üheksakümne. Kandidaadid seati üles kommunistliku partei poolt ja rahvast ei sõltunud midagi. Nüüd, kui kandideerivad erinevate poliitiliste vaadete ja väärtushinnangutega inimesed, on inimestel tekkinud nõrkus ja paljud ei soovi selles mudaga loopimises osaleda.

Iga sõna eest, mida öeldakse, tuleb kanda vastutust. Kivid, mida loobitakse, tabavad loopijat ennast. Paraku on nii, et mitte ükski poliitiline partei ei saa rahva enamuse hääli. Rahva juhid võiksid olla palju vaiksemad ja vaadata peeglisse. Valituks osutumine ei anna ainult õigusi, palju rohkem toob see kaasa kohustusi. Kuidas võiks valimised kõnetada kogu rahvast? Noorte valimisaktiivsus on muret tekitavalt madal. Miks? Seda on saavutanud erakonnad, kes lubavad pensionäridele kuldseid aegu, aga ei hooli noorte probleemidest.

Professor Tõive Kivikas on kirjutanud, et väike osalus valimistel on tõenduseks, et rahvas ei usalda oma poliitikuid, usaldada aga ei saagi inimesi, keda ja kelle tegelikke vaateid me ei tunne. Meil tuleb poliitikutega suhelda mitte ainult enne valimisi, vaid eriti pärast valimisi. Koolis peab õppima, et valimiste kaudu valitseb rahvas oma riiki. Minu arvates on muret tekitav, et inimesed arvavad: kui ma ei lähe valima, saan sellega näidata poliitikutele oma negatiivset suhtumist. Tulemus on vastupidine. Kui on kümme häält, siis on iga hääle väärtus 10 protsenti häältest. Kui on ainult üheksa, on iga hääle väärtus 11 protsenti (1/9) – seega ühe protsendi võrra enam. Hääletamisest loobumine on kontraproduktiivne. Kui oled mures poliitilise olukorra pärast, ei tohi käega lüüa, selga pöörata ja loobuda, vaid tuleb just hääletama minna ning anda hääl oma väärtushinnangu järgi.

Küllap on põhjust vaadata peeglisse nii rahvajuhtidel, kirikul, koolidel kui ka isadel-emadel. Kui me ei mõista, mis on vabadus ja milleks on vabadus, siis jääb ühiskonnas toimuv meile võimumängudeks ja mitte rahva teenimiseks. Kahjuks mõeldakse õiguskuulekuse all ainult maksude maksmist, riigikaitset ja liikluskorda, aga mitte osalemist ja vastutust riigi juhtimises. Soovitan vastutuse ja vabaduse üle rohkem mõtelda. Lähme valima!

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
uskmatu-toomas
uskmatu-toomas

Küsiks natuke teisiti “kelle ori on see nn.vaba inimene” ? Täna tunnetan isiklikult ennast sama vabana kui 50 aastat tagasi ! Ainuke asi oli,et 50 aastat tagasi oli vähemalt üks asi paremini seatud-igal suurel ülemusel oli ikkagi mõni veel suurem ! Täna on igal pool suured ülemused igal pool kuid vastutajaid ei kuskil.
Kui palju neist võimule tuleku eelsetest lubadustest Kesk on täitnud,kui palju EKRE on võimeline võimule tulekul ?
Kas juba täna pole parteikontorites väljamõeldud argumendid antud lubaduste
mitte täitmiseks !
Minge inimesed valima ja meil pärast hea öelda – meil on rahva mandaat mida te virisete.

Imelik
Imelik
“… tuleb just hääletama minna ning anda hääl oma väärtushinnangu järgi.” Siis saab aga see valitu ju öelda- näed, rahvas valis mind, järelikult on nad sama meelt nii minu sõnade kui ka tegude järgi (väärtushinnang). Mittevalimine aga ju seda tähendabki, et ei ole. See, et valitutele kiputakse omistama ka mittehääletanud hääle “väärtust”, on juba mõtlemise ja enese ületähtsustamise viga. Vabadus ei ole kunagi kohustus, see on võimalus, ja kui seda võimalust ei kasutata, siis ei peetud seda ilmselt vajalikuks/võimalikuks. Ehk tegemist on lihtsalt esindamata häältega. Seega peaks pealkiri pigem olema sõnastatud- “Valima minemine tähendab EV kodaniku vastutust” Sellist kohustust ei… Loe rohkem »
ärni
ärni

Sellega olen igati nõus eelnevete kommentaaridega et kui orjadele anda võimalus enda seast orjapidaja valida, siis orjade vabaduseni see küll ei vii.

Erks
Erks
Polnud sellel nõuka ajal häda kedagi. Läksid partei komiteesse ja said asjad korda. Pragu on neid parteikomiteesid kümneid ja nendest ei sõltu mitte midagi. Sa võid Suklesele või karilaiule rääkida mida iganes. Ainus mida saad on mõnitav ja üleolev hoiak probleemide üle. Miks härra Salumäe nende teemadega ei tegele. Aga Salumäe ütleb siis et see pole kiriku asi sekkuda – on küll sest sa oled käsi piiblil vandunud olema ustav põhiseaduslikule korrale. Nüüd peab siin kihutuskõnet nende samade poliitpervertide poolt hääletama minema. Millisest vabadusest sa räägi, meie riik on rahvusvaheliste kaubanduskartellide ja goobaalsete korporatsioonide kontrolli all juba ammu – miks… Loe rohkem »
annu
annu

Kulla mees oled sa kikka kaine. Valimistega saab vastutus tekkida siis kui rahvas saab nende valitavate poolt kellega koos neid valimisplatvorme koostatakse hääletada. Teiseks peavad valitavad võtma endale kohustuse neid valimislubadusi ka täita. Meil aga minnakse parteidesse realiseerima enda huvi. Millisest isamaaarmastusest sa räägid ? Kui lubadusi uskuda siis meil oleks jumalariik juba ammu loodud ja raudtee ulatuks taevani.

wpDiscuz