Reedel tuleb Haapsalu linnapea ja volikogu esimehe vastuvõtul ettekandele Erki Meistri uus muusikateos „Kullane rand”.
Läinud aastal sünnilinna Haapsallu tagasi kolinud dirigent, helilooja ja maalikunstnik Erki Meister ütles, et ammutas inspiratsiooni rannarootsi rahvaviisidest. Pealkiri on aga inspireeritud Noarootsis pastori ametit pidanud Sven Danelli raamatust „Kuldrannake”.
„See on mul ammune mõte,” rääkis Meister sellest, kuidas ta eestirootslaste rahvamuusikani jõudis. „Kullane rand” on jätkuks kaks aastat tagasi Lõuna-Eesti rahvaviiside põhjal kirjutatud oratooriumile „Tähemõrsja”. Toona kasutas Meister peamiselt Jakob Hurda poolt kogutud ja kokku kirjutatud tekste. „See on nüüd loogiline jätk – sama pilli- ja esituskoosseisuga,” lisas ta.
Oma osa mängis Meistri sõnul ka Haapsallu kolimine. „Seda enam see teema mind köitis,” tunnistas ta. Helilooja lisas, et Haapsalus asub ju Rannarootsi muuseum ning Haapsalut on kutsutud ka rannarootslaste pealinnaks.
„Kullases rannas” kasutatud eestirootsi rahvaviisid pärinevad teatri- ja muusikamuuseumist eestirootslaste laulupärandit kogunud helilooja Cyrillus Kreegi kogust.
Esitatakse neid nii eesti kui ka eestirootsi keeles. „Mõned laulud on tõlgitud, mõned olid juba originaalis kahes keeles,” selgitas Meister.
Eestirootsi laulupärandisse süvenedes on Meister teinud enda jaoks mitmeid avastusi. „Minu jaoks oli põnev näiteks see, et siinsete rootslaste keel erines riigirootsi keelest nii palju, et viimased ei saanud siinsetest aru,” rääkis ta.
Meistri sõnul on rannarootsi murrete kõnelejaid praeguseks väga vähe. Laulude mõistmisel aitas muusikuid Sofia Joons, kes on samuti eestirootslaste rahvaviise uurinud ja neist kaks plaati salvestanud.
19. sajandi lõpus läks Rootsi misjonäride mõjul suur osa eestirootslaste ilmalikust laulupärandist kaduma. „Neil on, jah, suhteliselt vähe ilmalikke laule, sest ilmalikku laulmist loeti patuks,” rääkis Meister.
Ta lisas, et siiski on ta „Kullase ranna” tarvis välja noppinud peamiselt just ilmalikud laulud. „Kogu tervik on olustikupilt rannarootsist. Seal on laule pulmadest ja tööl käimisest, ka naljalaule,” rääkis ta.
Meistri sõnul erineb rannarootslaste rahvamuusika eestlaste omast. „See muusika on imeilus – seal on palju kauneid meloodiaid ja meloodilisi kaunistusi. See lausa kutsub ennast kasutama,” ütles ta. Meister on pannud rahvalaulude meloodiad tänapäevasesse vormi.
Tunnipikkuse teose kannavad ette kammerorkester ja vokaalansambel Hirvo Surva juhatusel. Meister ütles, et tegemist on projektorkestriga, kus mängivad koos omal alal tuntud muusikud eri kollektiividest. Vokaali osa on ansambli „Miinus Seitse” õlgadel.
Meistri sõnul proovid käivad. „Väga hästi kõlab,” oli ta rahul.
„Kullase ranna” esiettekanne oli kolmapäeval Tallinnas Rootsi-Mihkli kirikus.
