3

Mihkel Nestor: sotsiaalmeedia ajastu näilisus ja tegelikkus

Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik
Mihkel Nestor,
SEB

Paljud globaalsed probleemid ei ole päris sellised, nagu need sotsiaalmeedias paistavad, kuid vahel on tegelikkusest tähtsam, kuidas inimesed olukorda tajuvad.

Kas maailmas on vaesus suurenemas või vähenemas? Kas jõulukinkide ostmata jätmine muudab Hiina töölise elu paremaks või halvemaks? Kas absoluutne vaesus maailmas suureneb või väheneb? Ühel hiljutisel konverentsil küsis moderaator osalejatelt mõtteärgituseks, kas nende arvates on absoluutne vaesus maailmas viimase 20 aasta jooksul kolm korda suurenenud, jäänud samaks või hoopis kolm korda vähenenud. Igaüks võib nüüd mõelda, milline on õige vastus, kuid ühe päriselust  võõrdunud analüütiku jaoks oli tulemus igal juhul üllatav. Nimelt uskus valdav enamus osalejatest, et vaesus on selle perioodi jooksul kolm korda kasvanud. Õige vastus on muidugi vastupidine – viimaste aastakümnete kiire majandusarengu tingimustes on absoluutses vaesus elavate inimeste arv kahanenud  alla 10 protsendini maailma rahvastikust. Võrdluseks – 1996. aastal oli selle osakaal umbes 30 protsenti, 1980ndate alguses ületas koguni 40 protsenti.

Miks on siis 90 protsenti inimestest vastupidisel arvamusel? Sest me näeme maailma koledusi nüüd palju rohkem, kui kunagi varem. Pidev uudisvoog ja sotsiaalmeedia toovad meieni süngeid pilte Jeemeni näljahädas lastest, Hongkongi imekitsukestes korterites elavatest lihttöölistest ja kolonnides liikuvatest majanduspõgenikest. Nutitelefoni ekraanilt vastu vaatav õudus näib käegakatsutav ja reaalne ning selle taustal ei tule pähegi küsida, kas nähtu on „statistiliselt representatiivne“.

Kas jõulukinkide tegemine kurnab Hiina vabrikutöölisi? Maailma hädade nägemine telefoniekraanil on olnud soodne kasvulava Facebooki-põhise kodanikuühiskonna tekkeks, mille ehk peamine ilming on erinevate sotsiaalse sõnumiga postituste jagamine. Nähes fotosid nigelates tingimustes töötavatest Hiina vabrikutöölistest või maailmameres ulpivast plastist, tärkab heaoluühiskonna vilju nautivas kodanikus sügav mure. Olukord maailmas on aina halvem, kapitalism hävitab nii inimeste elu kui ka keskkonna! Vahel tasub aga hea narratiivi kõrval vaadata ka numbreid.

Lähemalt Hiina vabrikutöölistest. Hiljuti levis Facebookis nukker pilt oma töölaudade taga tukkuvatest Hiina õmblejannadest koos ajalehe Guardian artikli refereeringuga, mis kirjeldas sealsete tööliste rasket elu ja naeruväärset palka, mida nood oma töö eest võrreldes toote lõpphinnaga teenivad. Postitusega kutsuti inimesi taolist olukorda mitte taluma ja selle vastu võitlema, jättes jõulude ajal poest kingitused ostmata. Tundub ju iseenesest õilis üleskutse, kuid mida see tegelikult tähendab?

Eesti jaekaubanduse müük kasvab detsembris tavapärasest ligi 20 protsenti suuremaks. Kuigi kingitused moodustavad vaid osa pühadeaegsetest kuludest, on nende osakaal pere-eelarves ikkagi märkimisväärne. Ja kui kingikotti satub midagi materiaalset, on tõenäosus suur, et see on pärit just  Hiinast. Mis juhtuks, kui jätaks kingid ostmata? Ilmselt mitte palju. Kui aga nii käituks terve maailm? Õhku jääks paiskamata CO2, maapinda alles tooraine ja Hiina vabrikutööline saaks kindlasti lühema tööpäeva – või pääseks tööst üldse. Kuid kas see on tegelikult see, mida heasoovlikud inimesed Facebookis soovivad? Statistikast selgub, et viimase 20 aasta jooksul on keskmine palk Hiinas kümnekordistunud. Mis veelgi olulisem, absoluutses vaesuses elavate inimeste arv on langenud poolelt elanikkonnalt vähem kui ühe protsendini. Seega on humanistlikust vaatevinklist lähtudes olnud kõiksugu Hiina päritolu träni ostmine parim, mida üks jõuka lääne kodanik on saanud sealsete inimeste heaks teha. Just Hiina ja India kiire majandusareng on peamine põhjus, miks globaalne vaesus on viimastel kümnenditel niivõrd kiiresti vähenenud.

Kahjuks on ebatõenäoline, et taoline võidukäik lähikümnendeil jätkuks. Praegu on absoluutne vaesus valitsemas peamiselt Aafrika riikides, kus ettevõtlusega tegelemine on pehmelt öeldes problemaatiline. Lugematu arv heategevusorganisatsioone on küll püüdnud regiooni toiduabi, meditsiini, hariduse ja palju muuga toetada, kuid poliitilise stabiilsuse ja õiguskorra kehtestamine ei ole nende võimuses. Väga musta huumoriga öeldes – kui Hiina vaesusest väljatõmbamiseks piisas Mao Zedongi surmast, siis Aafrikas jagub võimul olevaid ja potentsiaalseid hirmuvalitsejaid lihtsalt liiga palju.

Näilisus sünnitab tegelikkust. Maailm Facebooki ja maailm statistika vaates on kohati väga erinevad. Inimeste numbritega harimine patroneerival viisil võib tekitada küll meeldivat üleolekutunnet, kuid päeva lõpuks loeb inimeste arvamus, mitte tegelikkus. Praegu Prantsusmaad rüüstav seltskond võib globaalses mastaabis elada kui kuninga kassid, aga kuna nad tajuvad elu vaese ja ebavõrdsena, siis väljendavad nad tekkinud frustratsiooni välja väga reaalsel viisil. Seetõttu näeme tulevikus ilmselt aina rohkem, et tegelike probleemide asemel tuleb riikidel leida vastus küsimusele, kuidas kodanikud ühiskonda tajuvad.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
uskmatu-toomas
uskmatu-toomas

Elame näilises pidevalt kasvavas jõukuses. SKT-SKP suureneb kogu aeg,ikka rohkem ja rohkem.Palgad tõusevad ja seda liiga kiiresti pankurite arvates.
Hr.Nestor kas olete huvi tundnud palju maksis toidukorv aastal 1996 ja täna 2018 ? Kui palju on hinnad ja palgad tõusnud 2011-2018 ?
Kogu selle jamaduse taustal laulab üks seltskond ainult meie edulugudest ! Edu on muidugi olnud sest rikkamad on saanud rikkamaks aga ka vaesed vaesemaks !

Nimi (vabatahtlik)
Nimi (vabatahtlik)
Nii nagu puude taga võib metsa näha, aga ka raha, samuti numbrite taha peaks piiluma, et asja olemust näha. Need töölised Hiinas võisid küll rahanumbreid lugedes veel mõnikümmend aastat tagasi olla absoluutses vaesuses elavad väikefarmerid, aga neil oli siiski toit ja peavari olemas ning ka oma väärikus ja elamisväärne keskkond. Nüüd tuleb seal paljudes piirkondades käsitsi õunapuid tolmeldada, sest mesilased on välja surnud ja õues näomaski kanda, et mitte lämbuda. Kas tõesti peaksid nad selle hoolitsuse eest olema tänulikud “jõuka lääne kodanikule”tema ületarbimise eest? “Tegelikud probleemid” ja üldse olukord maailmas ei ole alati selline nagu ta rohkete lääne büroode klaasseinte… Loe rohkem »
Qqww
Qqww

Millise päeva lõpuks?

wpDiscuz