Lääne-Nigula volikogu kinnitas neljapäeval Nõval toimunud istungil valla tuleva aasta maamaksumäärad. Haritava ja loodusliku rohumaa maksumäär on valdavalt 2, ülejäänud kõlvikuil 2,5 protsenti maa maksustamishinnast. Erisus on vaid Noarootsi osavallas.
Endise Noarootsi valla territooriumil on maa jagatud kahte hinnatsooni – üks on nn kallis tsoon ehk mereäärne ja teine nn sisemaatsoon. Tasakaalustamaks ebavõrdsust maamaksu suuruses, on eri tsoonides eri maamaksumäärad. Samuti kehtivad soodsamad maamaksumäärad põllumajandusmaale. „Kui aga vaadata maamaksu suurust 1 ha kohta, siis see on Noarootsi osavallas kõige kõrgem,” selgitas valla maa- ja planeerimisspetsialist Marika Meister.
Noarootsi nn kallis tsoonis on maamaks ka tuleval aastal haritava ja loodusliku rohumaa puhul 1,7, ülejäänud kõlvikuil 2,0 protsenti maa maksustamishinnast. Sisemaatsoonis on maksumäär vastavalt 1,7 ja 2,5 protsenti.
Lääne-Nigula vald loodab tuleval aastal saada maamaksuna valla eelarvesse 500 000 eurot. Kui ka Noarootsi osavallas tõstetaks maamaksumäär maksimaalsele võimalikule tasemele, laekuks valla eelarvesse umbes 19 900 eurot lisaraha.
„Meie komisjon leidis, et see [Noarootsi maamaksumäära tõstmine] ei ole õige,” ütles volikogu arendus- ja eelarvekomisjoni esimees Jüri Ott. „Oma inimesi tuleb hoida.”
Kui hoida oma inimesi, tuleb maamaks kaotada, mitte demagoogitseda.