Jaanus Ratas: aasta suurvalla loomisest

Mõni päev rohkem kui aasta on möödunud kohalike omavalitsuste valimistest, mis olid märgilise tähendusega enamike Eesti omavalitsuste jaoks – seega on paslik vaadata viimasele aastale tagasi ka Lääne-Nigula vallavolikogu liikme vaatenurgast.

Ülekaalukalt valimised võitnud valimisliit Ühinenud Kogukondade jaoks algas valimistejärgne periood väga pingeliselt. Seda eelkõige põhjusel, et omakeskis ei suudetud jagada juhtivpositsioone. Sellest tulenevalt oldi valmis kaasama ka koalitsioonipartnerit. Koalitsiooniläbirääkimised aga kulgesid väga keeruliselt, sest keskenduti eelkõige ametipostide jagamisele, mitte programmilise ühisosa leidmisele. Valimisliidul puudus huvi koalitsioonileppe sõlmimiseks programmi osas, ilmselt olid sotsid valmis oma programmist koalitsiooni nimel kõige enam taganema.

Juristina häirib mind volikogu töö juures see, et juba esimene volikogu istung algas omakehtestatud reeglite rikkumisega, kui uue volikogu esimesele otsusele järgnes vaide esitamine. Volikogu aseesimehe valimistel rikuti kahte põhimääruses kehtestatud nõuet. Esiteks eksiti selle vastu, et ei laekunud ühtegi kirjalikku ettepanekut aseesimehe kandidatuuri ülesseadmiseks ning teine rikkumine seisnes selles, et volikogu aseesimeheks valitud Laine Belovase nõusolekut ei olnud võimalik üheselt tuvastada. Isiklikult olen seisukohal, et kui oleme midagi valesti teinud, tuleb viga parandada ja vajadusel protseduuri korrata. Vaie jäi aga volikogu poolt rahuldamata ning hämmingut tekitas asjaolu, et kogu volikogu, eesotsas volikogu esimehega, tunnistas protseduurireeglite rikkumist, kuid ei oldud valmis oma eksimust parandama.

Uue olukorra ühendvallas lõid osavaldade moodustamised, mis on aasta jooksul tekitanud üksjagu segadust. Osavallakogu algne eesmärk oli kaasata kohaliku elu juhtimisse laiapõhjalisem kogu, et kohaliku kogukonna hüved oleks võimalikult hästi kaitstud. Seda enam arusaamatust tekitas koalitsiooni tahe kõik osavallakogud moodustada seitsmeliikmelised. See andis võimaluse väga ebaproportsionaalsete osavallakogude sünniks. Esindajate arv jäeti samaks nii Kullamaa osavallakogus kui ka kolm korda väiksemas Nõva vallas.

Lisaks tuli kõik osavallakogu koosseisud ligi aasta peale valimisi tühiseks tunnistada ja uuesti kinnitada, kuna kogud oli kinnitanud seadusevastaselt valla valimiskomisjon. Ka see ei toimunud ladusalt, sest uued põhikoosseisud kinnitati eri printsiipide alusel. Näiteks Nõval arvestati uuesti valimisjärgset situatsiooni, samas Kullamaal kuni uue kinnitamiseni kehtinud olukorda. Vaatamata suurtele segadustele ja rikkumistele pean siiski väga oluliseks kohalike osavallakogude olemasolu, sest piirkondadest tuleb volikogule väga olulist sisendit, mida on volikogu liikmeil suurvallas keeruline hoomata.

Minu hinnangul on valla vastutusrikkamaid komisjone revisjonikomisjon, mille toimimine on väga täpselt seadusega reguleeritud. Lisaks antakse revisjonikomisjoni juhtimine hea tava kohaselt opositsioonile, paraku aga ei järgita Lääne-Nigula vallas selles osas üldlevinud head tava ning revisjonikomisjoni juhib koalitsioon. Lisaks eelnevale tegutses revisjonikomisjon pikalt koosseisus, kus ühel liikmel puudusid volitused. Nimelt revisjonikomisjoni liige peab olema samal ajal ka volikogu liige. Viga sai likvideeritud alles peale korduvat tähelepanu juhtimist.

Uue Lääne-Nigula valla suurim väljakutse on olnud kindlasti väikseima liituja, endise Nõva valla, probleemide lahendamine. Liitudes oli vald üliraskes majanduslikus olukorras, tulumaksu laekumist oli tugevalt üle hinnatud. Ees ootas soojaettevõtte Nõva kilk likvideerimine, mida doteeriti viimastel aastatel kooli eelarvest ettemaksuarvetega.

Suurimaks tüliõunaks oli aga kool, mis on alates möödunud õppeaasta alguses vallandatud koolidirektorist aasta jooksul pälvinud väga palju avalikku tähelepanu. Nõva kogukonna jaoks on kahtlemata tegemist olnud väga pingelise aastaga. Siiski loodan siiralt, et tänane võimukoalitsioon suudab sõlmida Nõva eri kogukonnagruppidega võimalikult mõistlikud kokkulepped, et kohaliku aktiivi toel suuta tagada Nõva kooli püsimine ja selleks vajalik õpilaste juurdekasv. Ühinemise eesmärk pidi olema siiski arendamine, mitte aga lammutamine.

Et mitte kogu aastat mustades toonides maalida on loomulikult olnud ka palju häid sündmusi. Suureks abiks vallaelanikele on kindlasti õnnestunud valla ühine jäätmehange, mille tulemusena vähemalt Noarootsi ja Kullamaa piirkondades prügiveo hind oluliselt langeb. Positiivse näitena saame kindlasti välja tuua ka seda, et suutsime vallas ära hoida ebavõrdse sünnitoetuse poliitika. Vallavalitsuse esialgne plaan oli kehtestada valla piirkondades erinevad sünnitoetuse määrad, mis meie hinnangul ei saa olla ühe valla piires aktsepteeritav. Õnneks oli sel korral enamus volikogust ühel meelel ja toetati meie ettepanekut kogu valla territooriumil ühtse, 512 eurose sünnitoetuse määramisel.

Oma hariduse tõttu olen erilise tähelepanu all hoidnud eri õigusaktide loomet ning korrektset asjaajamist. Esinduskogu liikmetena ei saa me aktsepteerida vallas õigusvastast käitumist ega ka volikogu enda poolt kehtestanud reeglitest üleastumist. Paraku on just need probleemid enim esile tõusnud. Kokku oleme Reformierakonna esindajatena esitanud aasta jooksul üle 70 kirjaliku eelnõu parandusettepaneku, millest arvestatav osa on jõudnud ka kehtivatesse õigusaktidesse. Kahjuks ei nõustunud vallavanem ega ka enamus volikogust möödunud aasta 27. novembri volikogu istungil tehtud ettepanekuga, et sedavõrd suures vallas peab olema tööl täiskoormusega õigusnõunik praeguse 0,4 koormuse asemel. Loodan siiralt, et tänane võimukoalitsioon on võimeline oma vigadest õppima ja peagi likvideeritakse puudujäägid ka vähese kompetentsi osas.​