0

Laupäeval tähistatakse Kullamaal taas rahvuspäeva

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Laupäeval toimuval rahvuspäeval avatakse Kullamaa kalmistul Alfred Sammeti mälestuskivi ja tähistatakse Jaan Veidermanni 165. ja Aleksander Veiderma 130. sünniaastapäeva.

“Ta oli siinkandis lugupeetud inimene, maalis, tegeles näiteringiga, oli kohalik konstaabel,” tutvustas Kullamaa kultuurielu eestvedaja Loit Lepalaan Alfred Sammetit.

Sammeti mälestuskivi-kenotaafi avamisel kell kaks pärastlõunal kõnelevad sisemnister Urmas Reinsalu ja EELK Kullamaa Püha Johannese koguduse õpetaja Lembit Tammsalu.

Kell kolm pärastlõunal algab kultuurimajas pidupäevakontsert. Erikülaline on rahvusooperi Estonia solist Jassi Zahharov. Mängib politsei- ja piirivalveorkester,, dirigeerib Hando Põldmäe.

Avatud näitused, kaetud kohvilaud.

Rahvuspäevade traditsioon algatati Kullamaal 1930. aastatel ja uuel iseseisvusajal oli nende taastajaks väsimatu kultuuritegelane, muusik ja dirigent Loit Lepalaan.

Lepalaane eestvõttel on valla rahvuspäeval avatud teisigi kuulsuste mälestusmärke. Näiteks mullu avati Kullamaal Artur Kasterpalu ja Eero Veiderma mälestussammas.

Alfred Sammet – 110

  • 16. novembril 1908 sündis Kullamaa kihelkonnas Koluvere vallas Laukna külas Jaan Saameti ja Pauline Saameti vanim poeg Alfred Sammet.
  • 1927 lõpetas Läänemaa Ühisgümnaasiumi 2. reaallennu
  • 1927-1929 teenis Eesti Vabariigi kaitseväes soomusrongi rügemendis, lõpetas 1928. aastal EV sõjakooli aspirantide kursused, ülendati lipnikuks
  • 1929 lõpetas EV Politseikooli
  • 1929 – 1940 Lääne-Saare prefektuuri Koluvere, Vaikna ja Kullamaa rajooni konstaabel, õppis lühemat aega Tartu Ülikoolis filosoofiat ja Ants Laikmaa ateljeekoolis maalimist
  • Alfred Sammet oli Eesti Rahvaluule Arhiivi kirjasaatja.
  • 1933 aastal alanud rahvaluule kogumisel on Eesti Kirjandusmuuseumis üle 800 lehekülje Alfred Sammeti kirjapandud rahvapärimusi Kullamaa kihelkonnast
  • Alfred Sammet oli Koluvere-Kalju Haridusseltsi asutajaliige ja Kullamaa Teatriringi näitejuht-lavastaja-dekoraator, mängis flööti, klarnetit, tsellot, maalis, joonistas ja kirjutas luulet
  • Alfred Sammet pidas päeivikut, kuhu muude sissekannete seas märkis 29. septembril 1939 Moskvas sõlmitud baaside lepingu kohta: „Nüüd on kõik teadmatuses: see on lõpu algus“.
  • 1940 suvel, pärast Eesti Vabariigi okupeerimist Nõukogude Vene poolt ja EV politsei likvideerimist, töötas Alfred Sammet Rakvere Teatris dekoraatorina
  • Alfred Sammet oli Eesti Rahvusliku Klubi – ja 1940 juunis moodustatud Päästekomitee liige
  • Alfred Sammet arreteeriti Rakveres 6. veebruaril 1941, 3. juunil 1941 mõistis NKVD Tallinnas Alfred Sammeti ja 13 kaaslast surma mahalaskmise läbi Sumaotsus viidi täide Tallinna vanglas 4. juulil 1941
  • Alfred Sammeti abikaasa oli kauaaegne Silla kooli armastatud ja lugupeetud eesti keele-ja kirjanduse õpetaja Linda-Armilda (sünd. Altmets 1913-1984) Peres kasvasid tulevane helilooja ja pianist Rein Sammet (1936-2003) ning ajaloolane, Eesti Meremuuseumi teadusdirektor Jaak Sammet (1940-2014)
  • Alfred Sammet oli 1938 autasustatud Eesti Vabariigi Valgetähe V klassi teenetemärgiga

Aleksander Veiderma – 130

  • Sündis 7. aprillil 1888 Kullamaa kihelkonnas Vaikna vallas Üdruma külas
  • 1898 õppis Vaikna vallakoolis
  • 1899 – 1904 õppis Haapsalu Linnakoolis
  • 1905 – 1906 Liivi vallakooli õpetaja
  • 1906 – 1909 õppis Tallinna Reaalkoolis
  • 1910 – 1014 õppis ja lõpetas Peterburi Ülikooli loodusteaduskonna
  • 1914 Tallinna Reaalkooli õpetaja
  • 1914- 1917 Venemaa keisririigi sõjaväes raudteevägede lipnik, Peeter Suure merekindluse raudteepataljoni ohvitser
  • 1918-1919 Vabadussõjas, Tallinna Kaitsepataljoni õpetajate roodu ülem
  • 1919 – 1928 Tallinna linnanõunik ja koolivalitsuse juhataja
  • 1922-1924 Eesti Vabariigi haridusminister
  • 1928 – 1944 Tallinna Tütarlaste Kommertsgümnaasiumi ja Kaubanduskooli direktor
  • 1936 – 1940 Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse nõukogu ja juhatuse liige
  • 1944-1954 vang Tallinna, Leningradi ja Mordova vanglates
  • 1955 – 1956 Sommerlingi nim Sohvoosi arveametnik
  • 1956 – 1963 Maardu Keemiakombinaadi raamatupidaja
  • Aleksander Veiderma oli kolm korda abielus: Herta Meikov (1884 – 1923), peres sündisid tütar Hilja (1913-2002) ja pojad Ants (1918 – 1945) ning Imar (1923 – 1989) Magdalena Vihalem (1900-1956), peres kasvasid pojad Ülo (1925- 2005), Aleksander (1927-1968), Mihkel (1929) ja Jüri (1938) Erna Käppa (1903 – 1988)
  • Aleksander Veidermaa on autasustatud Ungari I järgu teeneteristiga, Soome Valge Roosi I järgu komandörimärgiga, Eesti Valge Tähe II klassi teenetemärgiga Ta on 8 õpperaamatu – ja rohkem kui 100 hariduspoliitilise ja koolialase artikli autor ajakirjanduses
  • Aleksander Veiderma suri 23. Veebruaril 1972 ja on maetud Tallinna Metsakalmistule

Jaan Veidermann – 165

  • Sündis 17. oktoobril 1853 Kullamaa kihelkonnas Salitaguse külas Nigula talu saunas
  • 1873 – 1876 õppis Kuuda õpetajate seminaris
  • 1876 – 1909 Vaikna (Üdruma) vallakooli juhataja-õpetaja
  • 1878 alustas „Lääne Jaagu“ nime all kaastööd ajalehtedele „Eesti Postimees“, „Postimees“, „Sakala“, „Valgus“, „Olevik“, „Virulane“
  • 1879 Eesti Aleksandrikooli Kullamaa abikomitee asutajaliige ja kirjatoimetaja
  • 1884 Kullamaa Muusika Seltsi asutajaliige ja kirjatoimetaja (esimene eesti selts Läänemaal)
  • 1899 Kullamaa Põllumeeste Seltsi asutajaliige ja kirjatoimetaja
  • 1910 Kullamaa Hoiu-Laenu Ühistu asutajaliige
  • 1910 asus elama Laikülla Kooli tallu
  • 1920 Läänemaa maanõukogu liige, Kirbla Põllumeeste Seltsi kirjatoimetaja, Rõude Haridusseltsi aseesimees
  • 1878 abiellus Jaan Veidermann Laiküla vallakooli õpetaja Jaan Kraini (1827-1909) tütre Liisaga (1856-1933). Perekonda sündisid tütred: Emilie-Marie (1879-1949), Liisa (1885-1961). Pojad: Eero (1882-1942, hukati Venemaa vangilaagris) Vaikna vallakooli juhataja, Kaitseliidu Vaikna kompanii pealik, Läänemaa Õpetajate Liidu ja Kullamaa Haridusselti esimees, Eesti Kirjanduse Seltsi liige Aleksander (1888-1972) Eesti Vabariigi haridus-ja riigitegelane, Asutava Kogu – ja Rahvuskogu liige, Eesti Vabariigi haridusminister 1922-1924 Johannes (1894 – 1920) Vabadussõja kangelane, Vabaduse Risti kavaler
  • Jaan Veidermann suri 29. aprillil 1932 ja on maetud Kullamaa klamistule
NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz