Esmaspäeval alustab Haapsalus esimest korda tööd meeste vägivalla katkestamise grupp ehk sisemise kindluse programm, mis pakub lähisuhtes vägivaldselt käitunud meestele tuge oma pahedest vabanemiseks.
EELK Haapsalu Perekeskuse juhi Mirjam Tinno sõnul on nimekirjas seitse meest ja see on tema hinnangul päris hea tulemus. „Kümnega oleme arvestanud, aga arvasin, et Läänemaa kohta tuleb mehi vähem,” lisas ta. Samas tõdes Tinno, et gruppi kirja panek ei tähenda veel, et kõik seal ka osalema hakkavad.
Gruppi juhendav Renee Nahkur ütles, et tavaliselt alustab rühmas kümme meest, aga lõpetab seitse-kaheksa. Tema sõnul võib loobumise põhjused olla erinevaid, kasvõi see, et mees on välismaale tööle läinud ega saa seetõttu jätkata. „Lisaks on esinenud alkoholisõltuvust. Sõltuvus ja töötus koos on kaks tugevat tegurit, mis kohalkäimise ja osavõtu motivatsiooni pärsivad,” rääkis Nahkur.
Nahkur on Tallinnas ja Tartus asuvates EELK Perekeskustes sarnase programmiga tegelenud kolm aastat. Haapsalus on Nahkurile toeks Mirjam Tinno.
Gruppi kaasatakse mehed, kes on oma naiste või laste suhtes vägivaldselt käitunud. „Need on mehed, kes on lähisuhtes sattunud olukorda, millega nad pole muul moel toime tulnud kui vägivalda kasutades,” rääkis Nahkur. Lisaks on rühmades käinud ka mehi, kes on kasutanud vägivalda oma vanema, õe-venna või ka kolleegi vastu.
Tinno sõnul satutakse gruppi mitmel moel, näiteks osa mehi, need, kes vägivaldse käitumise tõttu on jõudnud prokuratuuri vaatevälja, on sinna suunanud prokurör, osa mehi on jõudnud Ohvriabi kaudu. Renee Nahkur lisas, et kolme aasta jooksul on igasse rühma tulnud ka üks-kaks vabatahtlikku, kes on saanud kursuse kohta infot ja soovituse oma elukaaslase, lähedase või mõne sõbra käest.
Meeste vägivalla katkestamise grupp käib koos neli kuud ja grupina saadakse kokku kord nädalas. Rühmajuhi toel püütakse koos üles leida arenguks ja muutusteks vajalikud ressursid. „Meil kõigil on need olemas, aga me lihtsalt ei tea seda,” ütles Nahkur.
Kursus sisaldab koolitust, psühhoharidust ja teraapiat. Nahkuri sõnul tähendab see seda, et mehed saavad oma tundeid väljendada ja nendele nime anda: „Enesesesse vaatamine ja oma emotsioonidele nime andmine on juba suur samm ja kindlasti rahustav.” Grupis arutatakse, miks üks või teine sündmus juhtuda võis. Lisaks õpitakse alternatiivseid tegevusi, kui tekib tunne, et enam ei tule oma emotsioonidega toime. Nahkur lisas, et kohapeal tehakse ka harjutusi, sest teadmiste kõrval tuleb anda ka oskuseid.
„Kursus ei ole kuldvõti, mis kedagi totaalselt muudab,” tunnistas Nahkur ja lisas, et pigem lähtutakse põhimõttest, et ka iga väike muutus on muutus, millest võib palju abi olla.
„Peab meeles pidama, et peresüsteemis võiksid tuge ja abi saada kõik pereliikmed, sest ainult ühe pereliikme toetamisest ei pruugi perele suurt kasu olla,” rääkis Nahkur. Ta lisas, et ühe pereliikme muutusi ja arenguid võiks toetada ka partner, kuid programmis ollakse valmis ka selleks, et peresüsteem muutust ei toeta või ei taha.
