Katlamaja operaatori Tiit Laose sõnul töötab katlamaja nagu kellavärk. Foto: urmas Lauri
Kuula artiklit, minutit ja sekundit
0:00 / :
Kuvatud 3 pilti, galeriis pilte: 13
Katlamaja operaatori Tiit Laose sõnul töötab katlamaja nagu kellavärk. Foto: urmas LauriLihula katlamajas algas neljapäeval kütteperiood. Lihula Soojuse katlamaja on Eestis ainus, mis kasutab kütteks luhaheina.
“Täna on esimene päev, kus ööpäeva ringi kütame,” ütles katlamaja opertaator Tiit Laos neljapäeval. “Töötab küll, pole midagi juhtunud.”
Küttelaos on katlasse ajamist ootamas hulk kandilisi ja ka ümmargusi heinapalle.
Artikkel jätkub peale reklaami
Artikli lugemiseks tellige päevapilet, digipakett või logige sisse!
5 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Mati!
6 aastat tagasi
Õnneks saava selle vàhevààrtuliku heina korralikuks rahaks vààrindada!!!Respectu
Kodanik2
6 aastat tagasi
Kõike heina küll ära ei viida. On paar kohta kus heinarullid mädanevad.
Kodanik
6 aastat tagasi
Loomadele see hein siis ei kõlba või et vaja ära põletada?
Lihula katlamaja on juba kümme aastat valmistanud toasooja heinast, kuna ligi 3000 hektarit Matsalu rannaniite ja Kasari jõeluhta vajab niitmist. Tänu niitmisele on need alad hooldatud ega kasva kinni. Ja niidetud hein ei jää põlluveerde vedelema vaid aetakse hoopis ahju.
“Meid ei maksa süüdistada, et loomade heina ära võtame,” ütles Teesaar. Tema sõnul on Matsalu luhahein väheväärtuslik, mida loomad ei himusta.
Lihula katlamaja on juba kümme aastat valmistanud toasooja heinast, kuna ligi 3000 hektarit Matsalu rannaniite ja Kasari jõeluhta vajab niitmist. Tänu niitmisele on need alad hooldatud ega kasva kinni. Ja niidetud hein ei jää põlluveerde vedelema vaid aetakse hoopis ahju.
“Meid ei maksa süüdistada, et loomade heina ära võtame,” ütles Teesaar. Tema sõnul on Matsalu luhahein väheväärtuslik, mida loomad ei himusta.
Õnneks saava selle vàhevààrtuliku heina korralikuks rahaks vààrindada!!!Respectu
Kõike heina küll ära ei viida. On paar kohta kus heinarullid mädanevad.
Loomadele see hein siis ei kõlba või et vaja ära põletada?
Lihula katlamaja on juba kümme aastat valmistanud toasooja heinast, kuna ligi 3000 hektarit Matsalu rannaniite ja Kasari jõeluhta vajab niitmist. Tänu niitmisele on need alad hooldatud ega kasva kinni. Ja niidetud hein ei jää põlluveerde vedelema vaid aetakse hoopis ahju.
“Meid ei maksa süüdistada, et loomade heina ära võtame,” ütles Teesaar. Tema sõnul on Matsalu luhahein väheväärtuslik, mida loomad ei himusta.
Kehval heina aastal himusta loomad seda heina ikka aga kapitalismus ja lepingud saavad määravaks…