Augustibluus on Haapsalu jaoks midagi enamat kui lihtsalt festival. Selle festivali tähtsust ei saa mõõta ainult tulus, mida see turistide kaudu Haapsalu ettevõtetele toob ega maines ja tuntuse suurenemises. Augustibluus on muutunud Haapsalu lahutamatuks osaks nii seest- kui ka väljaspoolt vaadates ning teinud tee lahti meie suve noorematele suurüritustele.
Rahaline kasu on olnud muidugi korralik. Seda tõestas 2011. aastal kultuuriministeeriumi tellitud ja Eesti konjunktuuriinstituudis tehtud uuring, millest selgus, et iga Augustibluusi investeeritud euro tõi Haapsalule 3,55 eurot kasu. Viljandi pärimusmuusikafestivalil oli sama näitaja 2,28 eurot. Üldse oli Haapsalu piirkonna majanduslik tulu 2011. aasta Augustibluusist umbes 300 000 eurot. Kindlasti on see tulu seitsme aastaga suurenenud, sest uuringutagi on näha, et mujalt tulnud bluusisõpru on linnas rohkem.
Haapsalul on vedanud, et meid peetakse Eesti bluusipealinnaks. Ehk isegi teenimatult, arvestades, kui vaevalised olid Augustibluusi esimesed aastad, mil väikest festivali, kus kuulajaid oli samas suurusjärgus muusikutega ja muusikastiil ise tekitas suuremas osas linnarahvas võõristust. Praegugi ei saa kahjuks öelda, et Haapsalus kohapeal bluusi palju tehtaks. Tore, et seekord jõudis Läänemaa poiss taas Augustibluusi suure lavale – Queen of Spade’i trummar Siim Koppel.
Aga haapsallased on õppinud seda Ameerika mustanahaliste muusikastiili armastama küll. Augustibluus ei ole võõras pidu, mida kohalikud võõristusega piiluks, nagu mitme uuema peo puhul veel on märgata.
Ja veerandsada aastat mitte lihtsalt vastu pidanud, vaid kasvanud festival on andnud julgust ja eeskuju meie teistele suveüritustele, olgu see siis Ameerika autode pidu või Rock in Haapsalu, mis toovad omakorda siinsete ettevõtete kukrusse raha ja tutvustavad linna.
