1

Juhtkiri: elektriline päikeserannik

Lääne Elu

info@le.ee

Haapsallu rajatakse üks Eesti suuremaid päikeseelektrijaamu. See on Harju Elektri nutikas investeering, sest mida kallim on elekter, seda kiiremini päikesejaam end ära tasub. Aga sellest, et elektri hind lähiajal hüppeliselt kasvab, on tõsimeeli räägitud juba mõnda aega.

Haapsalu tööstuspiirkonna serva rajatava päikesejaama suurim kasu Haapsalule on ilmselt see, et see ei mürise, ei tekita saastet. Ka visuaalne saaste on väike, sest erinevalt Aulepa tuugenitest ei kriibi päikesejaam silma. Päikesejaama aastatoodangust piisab kuni 500 korteri aastase elektrivajaduse katmiseks. Tore roheline linnuke Haapsalu visiitkaardil.

Kui tavaliselt tõstetakse uute ettevõtmiste puhul esile, et kui mitmele inimesele seal tööd antakse, siis selles osas on Tööstuse tänava serva rajatav elektrijaam võrdne mistahes päikeseelektri mikrotootjaga – tööjõukulu on nullilähedane.

Siinkohal sarnasus suure päikesejaama ja oma majapidamise tarbeks mikrojaama katusele püstitanu vahel lõpeb. Mikrotootjal piisab sada korda väiksemast elektrijaamast, et oma majapidamine kenasti aastaringselt elektriga varustada.

Päikesejaama puuduseks on see, et jaam toodab seda täie võimsusega ka siis, kui elektrit eriti vaja pole. Elektrivõrku ühendatud majas on aga võimalus suvine ülejääk elektrifirmale müüa, talvekuudel seda aga veidi kallimalt tagasi osta.

Neile, kes ei taha sõltuda muutuvast elektrihinnast ega üha kallinevatest võrgutasudest, annab päikeseelekter võimaluse sõltumatuseks. Ilmselgelt läheb see ka rohkem maksma, kuid akupanga ja igaks juhuks ka generaatori soetamise ning võrguvaba ühenduse koju või suvilasse ehitamise korral on nutika tarbimise korral võimalik elektri hinna üle nurisejaid kaastundlikult kõrvalt jälgida. Päikesejaam tasub end kümne aastaga ära, kestab aga vähemalt kolmkümmend või isegi nelikümmend aastat.

Päikesejaamad armastavad karget päikesepaistet. Päikesejaamade toodang Lääne-Eesti rannikul on aastate lõikes üllatavalt ühtlane. Kuigi tänavu on päikesepaistet küll ja rohkemgi veel, saadakse päikeseelektrit vaid kümmekonna protsendi võrra mullusest enam, sest mida kuumem päike, seda loium on ka päikesepaneel elektri tootmisel.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Mnjah
Mnjah

Tasub ära kümne aastaga tänu makstavale toetusele ja selle maksame me tarbijatena kinni oma elektriarvega kus on taastuvenergiatasu rida. Konkurentsivõimeline see elekter turul ei oleks muidu, samuti ei saa rääkida 100% kindlusega ka rohelisest vaatest, sest päikesepaneelide tootmine on väga suure ökoloogilise jalajäljega ja ei tasanda seda oma elueaga ning ka maakasutus ei võimalda muud tegevust. Ehk rumala ja arutu kiitmisega võiks kaasneda mõistus ehk analüütika.

wpDiscuz