Peaminister Jüri Ratase kõne pärgade asetamisel Vabadussõjas langenute mälestamiseks
Head eestimaalased!
Auväärt sõbrad ja külalised!
Vabadussõja otsustavast Võnnu lahingust möödub täna 99 aastat. Viimase sajandi jooksul on Eestimaa rahvaste käekäik näinud erinevaid aegu. Aga meil ei unune mitte kunagi need naised ja mehed, kes astusid oma kodumaad kaitstes vastu kordades suuremale vaenlasele. Seetõttu meenutame täna nii siin Tallinnas, Kaitseväe kalmistul kui paljudes teistes paikades üle Eestimaa neid, kelle võitluse ja pingutusteta ei elaks me vabas Eesti riigis. Kaotatud elud ja rahva kannatused tuletavad meile kõigile meelde vastutust, mida vaba Eesti hoidmisel ja edasiviimisel kanname.
Vabadussõda on aga ka teistsugune lugu väärtustest nagu julgus, kokkuhoidmine ja valmisolek otsustavaks tegutsemiseks. Tuletan meelde, et sõjaliste teenete, isikliku vapruse ja tsiviilteenete eest anti Vabadussõja järel Vabadusristid 3126-le naisele ja mehele nii Eestist kui kuueteistkümnest [16] muust riigist. Igaühel neist on meile rääkida oma lugu inimlikest väärtustest ja saavutustest, mida jätkuvalt kõrgelt hindame.
Eesti julgeolek on täna kindel. See tugineb eelkõige meie inimeste pühendumusele ja sihikindlale tööle, Eesti elanike suurele kaitsetahtele ning Kaitseväe ja teiste asutuste professionaalsusele. Eesti elanike kõrge usaldus nii Kaitseväe ja Kaitseliidu kui Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti suhtes on märk nende asutuste ja meie inimeste sihikindlast tööst. Seda usaldust tuleb hoida, et meie julgeolek oleks kindel ka homme ja ülehomme.
Vabadussõjale sarnaselt toetub meie julgeolek ka nüüd sõpradele ja liitlastele. Sada aastat tagasi andsid Suurbritannia mereväelased, Soome, Rootsi ja Taani vabatahtlikud, ameeriklased, prantslased, lätlased ning veel mitmed toetajad olulise panuse, mida Eesti kunagi ei unusta. Samavõrd oluline on liitlaste kohalolek täna. Olgu need siis Suurbritannia või Taani maaväelased, Prantsusmaa õhuväelased või paljud teised.
Tuleval aastal möödub Eesti ühinemisest NATO-ga 15 aastat. Selle aja peale tagasi vaadates näeme, et kuigi julgeolekuolukord on oluliselt muutunud, on liitlaste valmisolek meiega kõrvuti seista väga selge. See on sõnum liitlaste ühtsusest ja solidaarsusest.
Meie tänased rahvusvahelised suhted, NATO ja Euroopa Liit on rajatud enam kui 70 aasta jooksul lääneriike ühendanud väärtuste kindlale alusele. See, mis meid ühendab, on ajutistest erimeelsustest palju tugevam ja kestvam.
Eesti annab rahvusvahelisse julgeolekusse oma märgatava panuse. Me toetame oma sõpru väljaspool NATO-t ja Euroopa Liitu. Panustame rahvusvahelistesse sõjalistesse operatsioonidesse ning tsiviilmissioonidesse. Me arendame oma riigi kaitsevõimet.
Mõelgem täna, võidupühal ja jaanilaupäeval tänulikult kõigile naistele ning meestele, kes seisavad Eesti Vabariigi eest kodumaal. Ja kõigile neile, kes teevad seda operatsioonidel kaugetes paikades, eemal lähedastest, eemal oma isamaast.
Kaunistagu sinine, must ja valge täna tervet Eestimaad!
Kestku Eesti vabadus igavesti!
Jõudu Eestile!
