President Kersti Kaljulaid ütles täna pärastlõunal kell 17 alanud kohtumisel Haapsalu volikogu liikmetega, et kohalikud omavalitsused peavad parandama sotsiaaltöö kvaliteeti.
Kaljulaid ütles pärast kohtumist Lääne Elule, et rääkis Haapsalu volikogu liikmetega sotsiaaltööst. Kaljulaid märkis, et sotsialatöö kvaliteet on Eestis maha jäänud võrreldes näiteks majandusarengu või koolihariduse tasemega.
„Meil on jõukuselt maailma 36. majandus, hea haridussüsteem, mida PISA-testid hästi mõõdavad, meil on ülikool, mis kuulub kolme protsendi maailma parimate hulka, meie teadustööl on head tulemused, kui mõõdame Euroopast tuleva teadusrahaga, aga sotsiaaltöö valdkonnas oleme pisut hilistunud,” ütles Kaljulaid.
„Kui me ei taha, et sotsiaaltööd ei hakataks korraldama keskvalitsuse poolt, siis on tähtis, et kohalikud omavalitsused, mis on praegu suuremad ja võimsamad, tähtsustavad seda valdkonda rohkem ja teevad rohkem. Kui mõõdame ainuüksi kulusid, mis ei mõõda kõike, aga valdade sotsiaalkulud erinevad kolm korda. Seda ei ole võimalik seletada muuga, kui prioriteetide seadmisega,” ütles Kaljulaid.
Kaljulaid ütles, et tahab sel aastal käia kõikides ühinenud omavalitsustes. 23 külaskäiku on juba tehtud, Haapsalu oli 24. ühinenud omavalitsus, mida president väisas.
„Eelkõige käin sel aastal kõikides ühinenud volikogudes, et öelda aitäh kõikidele inimestele, kes on võtnud vastutuse haldusreformi eest. Piirid said joonistatud, aga kuidas omavalitsused toimiva hakkavad, selgub uute volikogude otsuste tulemusena. Nad on teerajajad, sellisena julged, see on väga oluline, et inimsed julgeks kandideerida, osutuks valituks ja sellisena võtaks vastutust kustutada vanu piirjooni, aga samal ajal toetada kogukondi, kes tunnevad, et jäid oma vallamajast ilma,” ütles Kaljulaid.
„Rääkisime koostööst kogukondadega, õmblusteta ühiskonnast, laiapindsest riigikaitsest, kus kohalik omavalitsus peab oma rolli kriisideks valmistuja ja kriiside lahendajana mõtestama,” ütles Kaljulaid.
Kaljulaid ütles, et selgitas Haapsalu volikogu liikmetele ka Eesti välis- ja julgeolekupoliitikat. „Minu varasemad 23 külaskäiku uutesse volikogudesse on näidanud, et küsimused tulevad välis- ja julgeolekupoliitikast. Nii et olen oma sissejuhatavasse sõnavõttu lisanud ka seletuse, miks teeme välispoliitikas seda, mida teeme, laiendades sõprade ringi, kandideerides ÜRO julgeoleku nõukogusse, valmistusdes NATO tippkohtumiseks. Mida võiks teada Euroopa järgmisest eelarve perspektiivist, kõik need teemad on laual,” ütles Kaljulaid.
Fotod: Arvo Tarmula
