1

EAS andis Uuemõisa tööstuspargi ja Westmeri sadamaala arenduseks raha

Lemmi Kann

Lemmi Kann

lemmi.kann@le.ee

Vanad kalatraalerid Westmeri sadamas. Foto: Arvo Tarmula

Haapsalu linnapea Urmas Suklese sõnul tuleb koju toodud EASi toetuste eest tänada Haapsalu linna ja endise Ridala valla ametnikke. Foto: Arvo Tarmula

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus otsustas, et mõlemad Haapsalu linnavalitsuse piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmi raames esitatud projektid saavad taotlustes küsitud toetusraha. Kokku saavad viis Eesti maakonda EASist investeeringuteks 20 miljonit eurot.

„Mul jääb selle kohta öelda vaid suured kiidusõnad nii Haapsalu linnavalitsuse kui ka endise Ridala vallavalitsuse ametnikele. Kokku esitasime kolm projekti ja need kõik said rahastuse: nii Uuemõisa tööstusala, holmide piirkond kui ka piiskopilinnus. See on väga tore,“ ütles Haapsalu linnapea Urmas Sukles.

Uuemõisa tööstusalale tehnilise taristu rajamiseks andis EAS 344 930 eurot. Projekti maksumus koos projekteerimise ja omaniku järelevalvega on kokku 405 800 eurot. Selle summa eest ehitatakse Masti tänavale 100 amprine alajaam ja küttetorustik. Omavalitsuse omaosalus selles ettevõtmises on 15 protsenti ehk 60 870 eurot. Projekti lõpptähtaeg on 31. jaanuar 2020.

Asja lükkas 2016. aasta detsembris käima Ridala vallavalitsus eesotsas toonase vallavanema ja praegu Haapsalu aselinnapea Helen Rammuga. Tihe koostöö käis selles vallas Uuemõisa Tööstusala MTÜ-ga.

„Meil on asjade sellise arengu üle väga hea meel. See annab kindlasti positiivse tõuke uute ettevõtete tulemisel Uuemõisa. Kui on korralik alajaam koos kaugkütte trassiga, siis on sinna lihtsam uutel tegijatel tulla,“ ütles Uuemõisa Tööstusala MTÜ esindaja Meelis Orgla.

Lääne Elu kirjutas jaanuaris, et kogu Baltikumi ainuke hügieenisidemeid ja inkotooteid tootev ettevõte Hemaly ehitaks Uuemõisa Masti tänavale oma tootmishoone, ainukeseks takistuseks oli tootmiseks vajalik infrastruktuur. Toona jäädigi ootama, kas EAS annab Haapsalule raha selle rajamiseks.

„Meil on hea meel, et see positiivne otsus tuli. Nüüd saab plaane konkreetsemalt edasi teha,“ ütles Hemaly Group OÜ tegevjuht Avo Treksler.

Kasu saavad rajatavast infrastruktuurist aga ka piirkonnas juba tegutsevad ettevõtted.
„Loodetavasti laieneb nüüd ka uksetehas. Linnal on Uuemõisa tööstusalal veel kaks krunti, millest üks pandi just hiljuti müüki,“ ütles Sukles.

Teine Haapsalu linnavalitsuse esitatid projekt pealkirjaga „Haapsalu holmide tööstus- ja sadamate ala avaliku infrastruktuuri arendamine” sai EASilt 350 367,45 eurot. Projekti kogumaksumus on 412 197 eurot, millest Haapsalu linna omafinantseering on 61 829,55 eurot.

Projekt näeb ette, et rekonstrueeritakse holmide tööstusala ligipääsuteed: Holmi kallas, Westmeri tänav ja nendevaheline Kaluri tänava lõik ning paigaldatakse tänavavalgustus, et oleks tagatud normidele vastav ja turvaline ligipääs tööstusettevõtetele ja sadamatele.

„Kindlasti loob see seal tegutsevatele ettevõtetele palju paremad tingimused ja seal on veel ka maad, kuhu saab ehitada. Piirkonda jääb ka 11 elamukrunti, lisaks tuleb üks ja suur sadam (Grand Holm Marina ja Veskiviigi – toim.) – see raha läheb küll väga õigesse kohta,“ rääkis Sukles.

Läänemaalt sai toetuse ka Taebla tootmisala summas 303 073,25 eurot. Toetuse abil on kavas lahendada olulised kitsaskohad Taebla tootmisalal, rekonstrueeritakse juurdepääsuteed ja rajatakse tänavavalgustussüsteem.

Lihula Piirimäe tootmis- ja ettevõtlusala sai EASilt 736 280,88 eurot.
Selle eest on kavas Piiri tänava ja Valuste tee rekonstrueerimine kõvakattega teeks, sealhulgas teepeenarde korrastamine ja tänavavalgustuse rajamine, Piiri tänaval vee- ja kanalisatsioonitrasside, tuletõrjevee varustuse välja ehitamine ning Valuste teel veetrasside ehitamine. Soodsa ettevõtluskeskkonna teke paneb seal aluse uute, kuni 70 töökohta loomisele ja olemasolevate säilimisele. Samuti teeb projekt võimalikuks uute alade kasutuselevõtu ettevõtluseks.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) toetas 20 piirkondade konkurentsivõime tugevdamise (PKT) projekti Järva, Lääne, Tartu, Viljandi ja Valga maakonnas ligikaudu 20 miljoni euroga. Investeeringute mõjul saavad otsest kasu üle 150 erineva ettevõtte turismi-, tööstus- ja tootmisvaldkonnas.

PKT toetuse abil on võimalik teha investeeringuid sihtkoha eripära rõhutavate turismiatraktsioonide arendamiseks, ettevõtlusele vajaliku tugitaristu rajamiseks tööstus- ja ettevõtlusalade juurde, inkubatsiooni- ja tootearendusvõimaluste väljaarendamiseks, linnakeskuse avaliku ruumi ettevõtlusele atraktiivsemaks muutmiseks ning keskuste ja tagamaa vaheliste ühenduste arendamiseks.

PKT toetuste jagamise ja projektide elluviimise eest vastutab kuni septembrini Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) ning alates septembrist annab EAS PKT toetuse rakendamise üle Riigi Tugiteenuste Keskusele, kes hakkab jälgima projektide elluviimist ja korraldama väljamakseid.

Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetust (PKT) kaasrahastab Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fond.

 

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Ants
Ants

Miks need tulemused küll ei üllata?!

wpDiscuz